Toomemägi ehk Toome on Tartu kesklinna kohal kõrguv looduslik neemkõrgendik Emajõe ürgoru paremal kaldal. Seda piiravad sälkorud ning just siit on alguse saanud Tartu linn. Täna on Toomemägi park, kus jalutavad tudengid, pered ja turistid, kuid selle mullakihtide all on peidus üle tuhande aasta ajalugu. Selles loos vaatame, kuidas Toomemägi on muutunud muinaslinnusest piiskopilinnuseks, kindluseks ja lõpuks ülikooli pargiks.
Tarbatu muinaslinnus
Arvatakse, et millalgi 6.–8. sajandil tekkis Toomemäele eestlaste varaseim linnus – Tarbatu. 11.–12. sajandiks kujunes sellest Ugandi muinasmaakonna üks kahest keskusest. Koha valik polnud juhuslik: Toomemäe lähikond, praeguse Laia tänava otsa juures, oli ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aasta läbi kasutatava tee. Mujal olid jõe kaldad liiga soised. Linnus valvas seega olulist teed ja jõeületuskohta.
Kiievi vürstid ja ristisõda
Umbes 1030. aastal vallutas Tarbatu Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Vladimirovitš ning Kiievi võim kestis 1061. aastani, mil sossolid linnuse vallutasid ja põletasid. Liivimaa ristisõja ajal, 1224. aastal, vallutasid Tarbatu Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed. See oli üks olulisemaid sündmusi Eesti alal peetud võitlustes ning pani aluse keskaegsele Tartule ehk Dorpatile.
Piiskopilinnus ja toomkirik
Toomemägi koosneb õieti kahest osast: suuremast ja väiksemast mäest. Samal 1224. aastal rajas piiskop Hermann väiksemale mäele, praeguse tähetorni kohale, muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnuse ja seda mäge hakati kutsuma Lossimäeks. Suuremale mäeosale ehitati Tartu toomkirik, mille järgi sai mägi nimeks Toomemägi. Mäest sai Tartu piiskopkonna keskus. Toomemägi andis nime ka linnamüüri Toomeväravale, mille kaudu viis tee vallikraavist edasi Riia mäe suunas.
Rootsi kindlus ja Põhjasõda
Rootsi ajal tehti Toomemäe ümber Tartu kindluse ehitamiseks suuri mullatöid: rajati mitu bastioni, nende alla käike ning süvendati mäge ümbritsevat vallikraavi. Piiskopilinnuse kindlustused hävisid Põhjasõjas ning nende varemed lammutati arvatavasti 19. sajandi algul ehitusmaterjaliks. Aastatel 1768–1778 rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri, kus tänapäeval tegutseb restoran Püssirohukelder.
Ülikool tuleb mäele
Pärast Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal hakati Toomemäele ehitama ülikooli hooneid. Valmisid klassitsistlik Vana Anatoomikum ja piiskopilinnuse asukohale Tartu tähetorn. Toomkiriku varemete kooriruum kohandati ülikooli raamatukoguks. Ülikooli hoonete ja pargi kujundamisel oli suur roll arhitekt Johann Wilhelm Krausel. Samast ajast pärinevad pargi tehisgrott ja ehissild.
Tähetorn ja Struve
Alaline observatoorium hakati Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse varemetele ehitama 1808. aastal ja see valmis 1810. Aastatel 1820–1839 juhtis seda Friedrich Georg Wilhelm Struve ning tähetorn oli siis oma kuulsuse tipul. 1824. aastal saabus Fraunhoferi refraktor, mis oli oma 9-tollise objektiiviga tolle aja suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Struve uuris sellega kaksiktähti ning tegi maailmas esimeste seas tähe kauguse määrangu. 1964. aastal kolisid astronoomid Tõravere observatooriumi ning viimane teaduslik vaatlus tehti tähetornis 1985. aastal, kui määrati Halley komeedi asukoht. Pärast remonti avati tähetorn muuseumina aprillis 2011.
Lipp ja traditsioonid
Tähetornis lehvib sinimustvalge lipp 23. juunist 1988 ööpäev läbi: seda ei langetata päikeseloojangul. Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kogunevad tartlased kell 10 hommikul tähetorni juurde lippu tervitama. Tartu Hansapäevade ajal on tähetorni ümbruses traditsiooniliselt teaduslinn, kus tehakse loodusteaduslikke katseid.
Ingli- ja Kuradisild
Toomemäe tuntuimad vaatamisväärsused on kaks jalakäijate silda, mis pärinevad 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest: Inglisild ja Kuradisild. Nende vahel liikumine on Tartu tudengitraditsioonide ja linnalegendide osa. Sildade alt kulgeb Vallikraavi tänav, mis tähistab kunagise kindluse vallikraavi.
Kassitoome ja kaevumajake
Toomemäest üle vallikraavi jääb Kassitoome park, mille Kassiorg ehk Toomeorg paikneb kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris. Toomkirikust ida pool on kaev, mis asus seal arvatavasti juba keskajal. Krause lasi selle puhastada ja varustada veetõsteseadmega; 1861. aastal ehitas arhitekt Karl Rathaus kaevu ümber tuudorstiilis kaevumajakese, mis on säilinud tänini.
Mälestusmärgid
Toomemäel seisavad paljude tuntud inimeste kujud: Kristjan Jaak Peterson, Villem Reiman, Karl Ernst von Baer, Ernst Bergmann ja Friedrich Robert Faehlmann. Lisaks on seal Friedrich Georg Wilhelm Struve ja Johan Skytte monument ning ülikooli raamatukogu esimese direktori Karl Morgensterni aia tähis. Mäel asub ka nn Toomemäe ohvrikivi, kuid selle päritolu ja autentsus on teadmata.
Toomemägi täna
Tänapäeval tegutseb toomkiriku restaureeritud osas Tartu Ülikooli muuseum ning tornidesse on rajatud vaateplatvormid. Tähetorn on teadusmuuseum ja hobiastronoomia keskus. Endise sõjaväehaigla hoones asub Eesti Riigikohus. Viimastel aastakümnetel pole mäele peaaegu uusi hooneid ehitatud; erandiks on 1990. aastatel toomkiriku lähedale rajatud kohvik Rotund. Toomemägi koos Kassitoomega on looduskaitse all kui 19,4-hektarine liigirikas park ning osa Tartu vanalinna muinsuskaitsealast.
Müüdid ja Kalevipoeg
19. sajandil peeti laialdaselt tõeks, et Toomemägi oli enne toomkiriku ehitamist eestlaste hiiemägi. See hüpotees ei ole tõestatud ja seda toetavaid arheoloogilisi või folkloorseid allikaid ei ole. Faehlmanni kunstmuistend „Vanemuise laul“ kirjeldab Toomemäel kasvanud püha hiit ning Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ mainib Toomemäge kui üht väheseid tuvastatava asukohaga looduslikke pühapaiku.
Külastajale
Toomemäele pääseb Raekoja platsilt mööda Lossi tänavat või Ülikooli tänavalt treppe pidi. Pargis on hea jalutada igal aastaajal: kevadel õitseb mäel palju taimi, sügisel on lehestik värviline ja talvel on vaade linnale eriti selge. Kassitoome park ja Kassiorg jäävad üle vallikraavi. Tasub külastada toomkiriku torni vaateplatvormi ja tähetorni, kus saab tutvuda astronoomia ajalooga. Pargis tuleb hoida loodust: rajalt kõrvale ei tohi taimi korjata, sest tegu on kaitsealaga. Toomemägi on üks väheseid kohti, kus ühe jalutuskäigu jooksul näeb nii muinasaja, keskaja kui ka ülikooli ajalugu.
Allikad: Vikipeedia artiklid „Toomemägi“ ja „Tartu tähetorn“; Keskkonnaportaal, „Toomemäe park“.