Tartu raekoda on linna tuntuim hoone ja Raekoja platsi süda. Siin on aegade jooksul asunud linna raad, linnavalitsus ja linnavolikogu, aga ka vangla, vaekoda, pank ja apteek. Kellatorniga hoone ja selle ees asuv Suudlevate tudengite purskkaev on postkaartide lemmik, kuid selle lugu on palju pikem kui ühe hoone ajalugu.
Varasemad raekojad
Sõdade ja tulekahjude tõttu on Tartu keskaegsest vanalinnast säilinud vaid üksikud hooned. Keskaegne raekoda hävis 1601. aastal Rootsi-Poola sõjas. 1625. aastal asus raad Küütri ja Rüütli tänava nurgal ökonoom Georg Schenkingi majas, 1642. aastal koliti vaekoja juurdeehitusse. Rootsi võimud alustasid uue raekoja ehitamist 1688. aastal Paul von Esseni projekti järgi ning esimene koosolek peeti valminud hoones 1. septembril 1693. See hoone asus praegusest veidi lõuna pool.
Põhjasõda ja tulekahju
Rootsiaegse raekoja purustasid venelased 1708. aastal, kui Põhjasõja ajal lasti õhku linnamüürid ja enamik säilinud maju ning Tartu linnakodanikud küüditati Vologdasse. Varemetesse ehitatud ajutine puidust raekoda hävis 1775. aasta suures Tartu tulekahjus. Pärast seda hakati linna kesklinna uuesti üles ehitama ja just sel ajal sündis praegune raekoda.
Ehitus 1782–1789
Praegune raekoda ehitati aastatel 1782–1789 Rostockist pärit ehitusmeistri Johann Heinrich Bartholomäus Waltheri projekti järgi. Tallinna raekojaga võrreldes on see suhteliselt uus. Kuna pinnas oli soine, rajati hoone haavapuust alusparvele. Walther pakkus kaks fassaadilahendust ning valiti kartušimotiiviga kolmnurkfrontooni ja kellatorniga variant.
Kolm stiili ühes hoones
Kolmekorruseline, kõrge kelpkatuse ja haritorniga raekoda esindab oma põhikujus Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, samas stiilis on ka Narva raekoda. Peafassaadi viiluvälja ehib rokokoostiilis kartušš, seinte kujunduses ja interjööris valitseb aga varaklassitsism. Klassitsistliku kahetiivalise peaukse valmistas tisler Adam Filip Paul. Pidulikum ruum on kolmanda korruse raesaal, mille seinu kaunistavad kunstmarmorist tahveldised ning stukist vanikud ja rosetid.
Vangikongid ja vaekoda
Hoone oli ka kohtumaja. Keldris olid üksikkongid ning soklikorruse vasakus tiivas vangikambrid. Paremal, praeguse apteegi ruumides, asus vaekoda, kuhu sai koormatega sisse sõita läbi laia portaali Toomemäe-poolses fassaadis. 19. sajandil vaekoda likvideeriti ning 1922. aastal rajati sinna apteek, mis tegutseb seal tänini.
Kell ja ülikool
Torni paigaldati kell 1789. aastal; selle valmistas rändkellassepp Benjamin Politour. 1805. aastal paigaldati ülikooli soovil numbrilaud ka Toomemäe-poolsele küljele, et üliõpilased jõuaksid õigel ajal loengusse. 1913. aastal telliti Saksamaalt uus kell, mis pandi üles sama aasta augustis.
Kellamäng ja Tartu marss
2001. aastal paigaldati raekoja torni 18 kellast koosnev kellamäng, mis valmistati Saksamaal Karlsruhe kellatehases. Iga päev mängivad raekoja kellad Raimond Valgre „Tartu marssi“. Kellamäng maksis omal ajal 700 000 krooni ehk umbes 45 000 eurot ning selle paigaldas tehase kellameister Günter Granz. Alles jäid ka kaks vana kella. 2018. aastal tellis linn Hollandi kuninglikust valukojast veel 16 kella ning ka varasemad 18 kella häälestati ümber, et kõik kokku kõlaksid.
Hilisemad muutused
Enim remonti on vajanud torn, mida parandati 1827., 1890. ja 1979. aastal. 1885. aastal asendati kivikatus plekk-katusega. 1970. aastatel taastati hoone algne värv. 1980. aastal uuendati katust ja restaureeriti raesaal ning 2000. aastal restaureeriti klassitsistlik välisuks.
Raekoda täna
Tänapäeval asuvad raekojas Tartu linnavalitsus, apteek, linna infopunkt ja Tartu külastuskeskus. Kolmanda korruse saalis korraldatakse kontserte. Raekoja ees laiub Raekoja plats, mis piirneb Vabaduse puiesteega, ja raekoja vastas viib üle Emajõe Kaarsild. Raekoja tagant möödub Ülikooli tänav ja nurga juurest tõuseb Toomemäele Lossi tänav.
Suudlevad tudengid
Raekoja platsi purskkaevu keskne skulptuur „Suudlevad tudengid“ on kujur Mati Karmini töö. Purskkaev valmis Tartu linnavalitsuse korraldatud võistluse tulemusel. Kujur on rääkinud, et sai inspiratsiooni perekonnaringist: ta nägi, kuidas õepoeg vihma käes oma tüdrukut suudles, ja pildistas seda. Kuigi skulptuur on purskkaevu osa, peetakse seda sageli iseseisvaks kunstiteoseks ning see on üks Tartu sümboleid.
Raekoja plats linnaelu keskusena
Raekoja plats on Tartu peamine kogunemispaik. Siin tähistatakse pidupäevi, peetakse kontserte ja laatu ning suvel täituvad platsi kohvikute välisterrassid. Platsi ääres seisavad mitmed 18. ja 19. sajandi hooned, mis ehitati pärast 1775. aasta tulekahju. Kesklinna ja vanalinna ühendav plats on ka hea koht linnapiltide tegemiseks, sest raekoda, purskkaev ja Kaarsild jäävad ühte vaatesse.
Raekoja ümbrus
Raekoja taga, Toomemäe nõlval, asub Pirogovi park. Hoone kõrval on aastate jooksul tegutsenud mitmesugused asutused: 2015. aastani paiknes külastuskeskuses Tartu Linnamuuseumi püsinäitus „Aeg ja Tartu linna valitsemine“ ning samal aastal rajati külastuskeskuse kõrvale Smart City Lab ja teaduskeskuse AHHAA esindus. Külastuskeskuse koridoris näeb ajutisi näitusi. Varem asusid hoones ka Tartu Linna Panga ruumid, mille vaheseinad asendati 1931. aastal A. Podtšekajevi projekti järgi kaartega.
Hoone kaitse
Tartu raekoda on kultuurimälestis ja kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse. See tähendab, et hoone muutmisel ja remontimisel tuleb järgida muinsuskaitse nõudeid. Nii on suudetud säilitada nii hoone väliskuju kui ka ajaloolised interjöörid, nagu raesaal ja võlvitud koridorid.
Külastajale
Raekoda on parim alguspunkt Tartu vanalinna avastamiseks. Külastuskeskusest saab kaarte ja infot ning platsil on hea võtta aega, et kuulata kellamängu. Raekoja tagant on lühike jalutuskäik Toomemäele ja teisel pool platsi asub Emajõe kallas. Kui külastad Tartut esimest korda, tasub raekoda vaadata nii päeval kui ka õhtul, kui fassaad on valgustatud. Infot linnaekskursioonide ja teiste vaatamisväärsuste kohta saab küsida otse raekojas asuvast külastuskeskusest.
Allikad: Vikipeedia artiklid „Tartu raekoda“ ja „Suudlevad tudengid“; Kultuurimälestiste riiklik register; Delfi/BNS 24.12.2001; Lõunaeestlane.ee 12.10.2018.