Küsitlus

Tartu 2019. aasta tigu on...

Ülemaks kui inimlikkust tuleb raha tunnistada

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Põhjus, miks sõbrapoiss Reio Lauritsale nii kindlalt ette ära öeldi, et tema ravi just kaks aastat kestab, on tegelikult imelihtne.

Sisering teab, et tegelikult on ette nähtud kolm astet: kaks aastat, viis aastat ja siis juba elu lõpuni. Tee on ühesuunaline, sest nende ainete all, mis inimesele sisse pressitakse, ongi võimatu mingit progressi näidata.

Ihkavad reisile

Asi taandub sellele, et kõik need rahvusvahelised assotsiatsioonid, kust meie tohtritele instruktaaže jagatakse, sõltuvad otseselt ravimifirmadest. Kõik sümpoosionid, kongressid ja konverentsid peab ju keegi kinni maksma, et meie spetsialistikesed saaksid tasuta lennata. Antipsühhootikumide väljamõtlejad ja –töötajad juba teavad, mis nuppudele vajutada.

Võrdluseks võib tuua olukorra, kus meil on näiteks probleem, kus lapsed koolitunnis liiga palju mobiiltelefoniga kõnelevad, ja me otsustame selle ravida klassiruumi ukse kohale paigaldatud giljotiiniga, mis igale kümnendale hoiatuseks kaela lendab. Võib-olla tõesti võib see viia tulemuseni, kus pikemas plaanis telefonikasutus laste seas väheneb. Kas see aga päris adekvaatne lahendus on?


Enda kohta lõplikku kohtuotsust endiselt ootav Meelis Kaldalu on tegemas kannapööret ja pürgimas merekaruks.

Tegelikult on olemas ka palju inimlikumad meetodid: loodusravi, psühhotraumade taasläbielamine, psühhoanalüüsid, tegevusteraapiad – tegelikult sadu erinevaid vahendeid. Neil on ainult üks viga: need on liiga kallid, sest nõuavad inimestevahelist suhet. Iga mõrvari või niisama jobu juures peab passima konkreetne arst, kes temaga tegeleb. Teraapia ei või isegi mitte grupiviisiline olla, iga viimane kui neist vajab individuaalset lähenemist.

Üle laipade

Mõelgem nüüd asjale hetkeks monetiseerimise seisukohast. Nende hirmkalliste vahendite kõrval eksisteerib totaalne mürk, mis kehast lihtsalt dopamiinivarud välja imeb ja inimese ohutuks juurviljaks muudab – sellist ärimudelit annab ju lõputult skaleerida. Muudkui vorbid seda solki kilode kaupa ja miljonid voolavad. Siin taga võib suisa vandenõud näha: väga tõenäoline, et rahvusvaheliste suurkorporatsioonide nõukogudes on juute rohkem kui populatsioonis tervikuna. Igal juhul on selge, et mõjud tulevad väga kõrgelt ja jõuavad kenasti kohalikule tasandile välja.

Ühesõnaga on minu sõber vastamisi seatud väga võigaste asjaoludega, mis viivad välja totaalse teadvuse kontrollimise taotluseni. Reio sobib katsejäneseks suurepäraselt: taidles täiesti ohutul tasemel oma valimisliidus, kogu tema pika elu suurim patt oli ilmselt olümpiakomitee presidendiks kandideerides olümpiavõitja Jaak Uudmäe toetusega vassimine. Mingi rusikamees pole ta ju iial olnud.

Näidispoomine on olnud väga efektiivne: vaadake nüüd kõik ullikesi, või et nemad tahavad oma peaga mõelda ja ise poliitikat teha! Kuid ega selliseid isemõtlejaid, kes näevad, et praegune poliitiline süsteem, kus lihtinimene tegelikult sõna sekka öelda ei saagi, pisut aeguma kipub, ei leidu ainult Eestis. Meid on üle kogu maailma ja eks rakendata meie vastu psühhiaatriat samamoodi kõikjal.

Autor: Meelis Kaldalu, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/12/2019 08:46:33



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.20656681060791