Küsitlus

Keda usub?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Uhkelt alanud protsess kamraadist linnaametniku Karmen Viikmaa üle hakkas Tartu maakohtus tasapisi liiva jooksma.

Ei saa ju lihtsalt niisama väita, et tehtud avaliku arvamuse uuringuid olemaski pole, et arved on küll esitatud, kuid nende alus teostamata – niisiis esitaski Karmen need tõendina kohtule. Ja mida kohus selle peale tegi: selle asemel, et tõendid vastu võtta, kuulutas välja kuuajalise erakorralise pausi. Kui pärast pausi tagasi tuldi, otsustati, et ükski neist töödest, mille tegematuses Karmenit süüdistati, ei oma mingit puutumust tema kriminaalasjaga.

Prisked päevarahad

Sama kohtunik Heli Sillaots oli muide ametis ka endise Tartu vallavanema Aivar Soobi süüdimõistmisel korruptsioonivastase seaduse rikkumises ja vallale kuuluva kütuse omastamises. Ringkonnakohus muidugi rehabiliteeris mehe ja tandem Sillaots – prokurör Marge Püss võttis vastu järjekordse kaotuse. Kui õiglust maailmas vähegi on, peaksid nad ka Karmeni asjas vastu maid ja pükse saama.

Siin on kaks aspekti, millele tasub tähelepanu pöörata. Esiteks tunnistaja Allan Tedre poputamine: nii, kui ta ütlusi andma saabus, kuulutati istung kinniseks. Mina ja veel paar Karmeni sõpra, kes kohtumajja seda farssi vaatama kogunesid, jäeti „tunnistaja kaitseks“ ukse taha. Ometi käis jutt ju avaliku raha kuritarvitamisest! Teisalt sai see sama Teder, kes ise kaugeltki puhas polnud, Hollandist kohtusse saabumise eest meeletud päevarahad. Ilmselt sai kogu operatsiooni tagajärjel igati plussi. 

Pseudonüümi Irvi Kass all on Karmen välja andnud paljutähendusliku 200-leheküljelise raamatu „Elumeistrid“. Ühel õhtul lugesin vannis läbi ja täitsa muhe elamus on: pajatab kerges pilavõtmes, kuidas mingid Tartu ärimehed kunstioksjonitel käivad ja ühe endi seast pulli pärast linnavolikokku kandideerima panevad, ühesõnaga irvitavad kogu kohaliku tasandi üle.

Kadastik lauale

Tiraaž oli tuhande ringis ja seega trükikulud päris korralikud. Kuna Karmen töötas linna mainekujunduse osakonna juhatajana, tehti seda siis omavalitsuse kulude eest ning vastutasuks sai linn teost meenena diplomite kõrvale jagada. Selle peale läks Püssi käe all lahti tohutu semiootiline vaidlus teemal, kuidas selle raamatu sisu kuidagi maineteemasid ei puuduta, mis on muidugi täiesti jabur. Kus nüüd kõik need semiootikute hordid on, kes siin selguse majja looks?

Raamatuid on ju igasuguseid. Mul endal on riiulid täis sinna samadel asjaoludel kogunenud Mart Kadastiku ja Indrek Toome loomingut, kus nad üksteise võidu Nõukogude Eestit kiidavad. Kui mind oleks kohtusaali lubatud, oleksin selle makulatuuri lauale visanud ja küsinud, kas see on siis see õige Tartu mainekujundus, mida taotleme. Tegelikult polnud Karmeni teosel mõistagi häda mitte midagi, lihtsalt järjekordne otsitud asi, mis sai alguse üleüldisest kaosest osakonna töös.

Autor: Meelis Kaldalu, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/11/2019 08:53:23



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18695592880249