Kõik uudised Paberväljanne Online

Lille noored keerutavad LGBT-juttu, rahvas pahandab tänaval

Silver Kuusiku soovitusel võiksid noored oma keha iseseisvalt tundma õppida.

Reedeõhtune Lille noortekeskuse teemaõhtu tõotab tavatult suurt tähelepanu, sest sedapuhku kõne alla tulev seksuaalvähemuste spekter on konservatiivsemad ringkonnad pöördesse ajanud.

Tartu Noorsootöö Keskuse (TNK) katusorganisatsiooni alla koondunud Anne, Lille ja Ilmatsalu noortekeskus korraldavad igal nädalal põnevaid ühisüritusi kokanduspäevadest lilleseaderingideni ning enamasti see eakamaid kaaskodanikke suuremat ei häirigi. Teisiti on aga lugu homme kell 18 Lille Majas käivituva, deviisi “Värvide spekter on kirju nagu ka inimkond” all reklaamitava teemaõhtuga, kus lubatakse tutvustada seksuaalsust lesbi-, gei-, bi-, trans- ja muu seksuaal- ja sooidentiteedi aspektist.

Terav erisus

Roosapõskseid elevante vikerkaare taustal kujutava plakati peale sai praeguse EKRE aktivisti, 2011. aastal Keskerakonna ridades ülinapilt abilinnapea kohast ilma jäänud ning vahepeal ka Rahva Ühtsuse Erakonna ja Vabaerakonna pinki nühkinud Silver Kuusikul mõõt lõplikult täis. Seetõttu toimub kell 17.30 Lille Maja ees, aga poliitilise sõnumi tugevdamiseks ka kell 16 raekojaplatsil tema eestvedamisel meeleavaldus. “Ootame kõiki kaasamõtlejaid, kelle arvates on noorte selline mõjutamine väär,” rõhutas ta.

Kuusiku kriitika põhjus on lihtne: TNK-d rahastab linna kaudu maksumaksja, mistõttu on rahval igati asjakohane oma meelsust välja öelda. “Ükski varasem TNK ettevõtmine pole olnud suunatud nii teravalt ühe erisuse esindamisele, propageerimisele ja kaitsmisele,” meenutas ta.

Noorsooteenistuse juhataja Piret Talur rõhutas aga, et erinevaid arutelusid, tulevaste ettevõtmiste teemal korraldatakse vähemalt kord kuus ja lähtuvalt noortekeskuste heast tavast ongi info jagamine nende üheks peaülesandeks. “Seega ei ole midagi erilist selles, et käsitletakse ka seksuaalsuse teemat ja sealhulgas seksuaalvähemusi. Noored on sellest teemast huvitatud,” mainis ta.

Lateksis lasteaeda?

Taluri väitel ei sobi sellist käsitlust kindlasti nimetada ajupesuks, küll aga väärtusarenduseks: üks keskuste töö läbivaid sõnumeid on sallivus vähemuste suhtes. „Ka põhikooli riiklikus õppekavas tähtsustatakse ühe alusväärtusena sallivust ning tuuakse esile, et põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele ühiskonnaliikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse,“ tsiteeris ta.

Indikatiivselt peaks kooliealisi LGBT noori ülikoolilinnas Taluri hinnangul olema poole tuhande ringis. „Nad on meie jaoks võrdväärne osa Tartu noortest ning kogukonnast üldisemalt. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei tagane noorsootöö ega demokraatia põhiväärtustest, sealhulgas on igaühel meele avaldamise vabadus,“ sõnas ta.

Kuusiku hinnangul säärasel viisil tolerantsust küll kujundama ei peaks. Enda sõnul ootab ta protestima neidki, kes leiavad, et omasooiharus on detail, mida saab nautida ilma, et näiteks meesterahvas peaks latekspükste või seelikuga mööda lasteaedu, koole või linna mööda tiirutama. „Leiame, et igasugu erisuste rõhutamine on väär ja nende normaalsusena näidata üritamine lubamatu,“ lausus ta. „Noor peab õppima ise oma keha tundma ning ümbritsev normaalne keskkond kujundab tema seisukohad ja tõekspidamised.“

Kapis või väljas

Talur ütles, et ei ole mingit alust arvata, et heteroseksuaalset inimest põhjalikult veendes saaks temast homoseksuaalne või vastupidi. „Senised uuringud näitavad, et LGBT kogukonna osakaal on inimühiskondades stabiilne ja väike, erinevus on selles, kui sallivalt suhtutakse avalikkuses ja õigusaktides heteronormatiivsest erinevasse sättumusse,“ lisas ta. „Kui ollakse sallimatud, siis on LGBT kogukond vähem nähtaval – see ei tähenda, et neid inimesi pole olemas.“

 

Kuusiku nägemuses on eeskätt probleemiks just sihtgrupi vanus: reklaami kohaselt on soovitatavaks vanuserühmaks eelkõige 13-18 aastat, mis tähendab, et huvi korral võivad kaasa lüüa veelgi nooremad. „Sihtgrupp on veel liiga noor ja mõjutatav, taipamaks, mis on väär. Noortele püütakse luua alateadlikku ideaali, mille järgi on täiesti normaalne ära proovida teise samasoolisega vahekorras olemine,“ leidis ta.

Kuusiku analüüsi kohaselt jäädvustub niisuguse käitumise väärtustamine justkui normaalsusena inimeste mällu ning saadud traumaatilised jäljed mõjutavad noorte alateadvust, edasisi partneri valikuid, tõekspidamisi ja pereväärtusi. „Soovitame TNK-l ja teistel analoogsetel noortega tegelevatel organisatsioonidel õpetada läbi sõbraliku lähenemisnurga eluks hoopis vajalikumaid detaile,“ pakkus ta omalt poolt välja.

Suguelus kogenud

Taluri väitel tuleb seksuaalsust kui elu loomulikku osa aga käsitleda just nimelt juba enne, kui hoolealused seksuaalelu alustavad – õpitakse ju inimkeha tundma juba lasteaias. Tervise arengu instituudi andmetel on viimase kümnendi jooksul viiendik 14-15-aastastest vahekorda kogenud, keskmiselt hakkavad nii neiud kui noormehed sugueluga pihta 17,5-aastaselt. „Seega arvamus, et 13.-15. eluaasta on teema käsitlemiseks liiga vara, on eluvõõras. Oluline on, et seksuaalsed kogemused oleksid konsensuslikud ja positiivsed,“ sõnas ametnik.

Talur rõhutas veel kord, et teadusliku käsitluse kohaselt võib ajutiselt või avalikult muuta inimese käitumist, mitte aga loomust. Teisisõnu – noored on tema sõnul küll rohkem avatud eneseavastamisele, aga nende sättumust püsivalt teiseks luua ei saa. „Isegi suletud ühesoolistes kogukondades, näiteks vanglad, võib seksuaalsuse väljendusena esineda homoseksuaalseid suhteid, aga see ei muuda inimese olemust - need suhted jäävad sellises keskkonnas viibinud inimese elu osaks hiljem vaid juhul, kui selleks on juba olemas sisemine valmisolek,“ lausus ta. „Me ei saa valida, kas näeme erootilisi unenägusid oma- või vastassoolistest.“

Igal juhul tõotab homne rahvakogunemine sarnaseid ideoloogilisi kokkupõrkeid, nagu nähti 18. oktoobril Pärnus, kus LGBT ühingu üritusele saabusid EKRE liikmed ja toetajad. Erakonna Pärnumaa ringkonna juhi Helle Kullerkupu kinnitusel on ka Tartu ürituse väisamiseks tellitud buss, mis väljub Endla teatri eest kell 13.

Soojalt riidesse

Eeldatavasti peavad vastalised seekord küll piirduma majaesise meeleavaldusega, sest täiskasvanud osalejad Taluri sõnul vestlusringi oodatud pole. „Loomulikult saavad noortekeskuse tegemistes kaasa lüüa vaid heatahtlikud noored, kes ei ole teiste osalejate suhtes ei sõna ega teoga agressiivsed,“ lisas ta.

Kuusik jäi avalikust koosolekust osa võtjate arvu prognoosides vaoshoituks, tõdedes, et suuri rahvamasse ta Lille tänavale ei planeeri, ent avaldas lootust, et ühiskonna liikmed näitavad temaatikas üles senisest suuremat vastuseisu. Kohaletulijatel tasub end aga kindlasti ilmastikule vastavalt riidesse panna. „Kaasa võib võtta oma seisukohti kujutavaid plakateid – kindlasti on välistatud roppused,“ hoiatas korraldaja.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 31/10/2019 09:15:10



test version:0.072522878646851