Küsitlus

Kust soetad joogid?

Meerileib on rammus, ent see-eest pikk

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kuigi praegune linnapea näib ametiga aegade algusest laulatatud olevat, on tal linnavalitsuse tõeliste kestvustšempionite püüdmiseni veel tükk maad minna.

Kui mitteametliku lindilõikamise Lõuna-Eesti meistri Urmas Klaasi nägu ja nimi peaks olema iga vähegi linnaruumis lahtiste silmadega liikunud tartlase mällu sööbinud, siis abilinnapead kipuvad avalikkuse jaoks kujutama endast suhteliselt müstilisi tegelasi, kes ilmuvad päevavalgele peamiselt kas kaitsepolitseiameti või parteiintrigantide kaasabil. Ometi täidavad needki 4000-eurose kuupalgaga (linnapea teenib vaid 500 eurot rohkem) linnaisad ja –emad omavalitsuse vankri vedamisel kandvat rolli ning seetõttu on just nüüd, mil kahel neist tool jõuliselt kõikuma on löönud, paslik pilk tagasi heita kuulsusrikkale ajaloole.

Neli umbusaldust

Kui Keskerakonna Tartu piirkonna värske juhi Jaan Tootsi vangerdused läbi lähevad, lõpetab ta parteikaaslaste Madis Lepajõe ja Monica Ranna seiklused linnavõimu juures juba enne, kui viimastel postil kaks aastat täitub – sellest aga ei piisa isegi mitte taasiseseisvunud Eesti aegse kahekümne staažikaima ülikoolilinna juhi sekka pääsemiseks. Ühes Lepajõe ja Rannaga 2017. aasta kohalike valimiste järel esimest korda pukki saanud Reno Laidre jääb kõigi eelduste kohaselt tollaste uustulnukate au üksi edasi kaitsma ja edetabelis kõrgemale rühkima.

Et aga erakond ei saa oma abimeere lihtsalt niisama välja vahetada, ootab Lepajõed-Randa tõenäoliselt ees umbusaldamine linnavolikogus – esmakordselt initsieeriks seda sammu omaenda kodupartei. Viimati sai sarnase sahmaka mais 2011 kaela rahvaliitlanna Karin Jaanson, kui võimupööre Keskerakonna ja Rahvaliidu asendamiseks IRL-iga lõplikult läbi viidi. Varem on abimeeridest „usalduse kaotanud“ 2001. aasta oktoobris-novembris isamaaliitlased Ilona Merzin ja Jüri Kõre – ikka Reformierakonna järjekordse partnerivahetuse tulemusel, kui Isamaaliit Keskerakonna ja valimisliidu Tartu 2000+ vastu välja vahetati. Ainsa linnapeana on sel moel postilt kukkunud Isamaaliidu raudvara Tõnis Lukas aprillis 1997 ning sellest hetkest alates oravate igikestvaid võimuaastaid loendada võimegi.

Kui Tootsi malekäigud läbi lähevad, saab ühes Tähtvere viimase vallavanema Rein Kokaga harjunud positsiooni võimutüüri juures sisse võtta Vladimir Šokman, kes on pisikeste pausidega meid oma talendiga rõõmustanud sajandi algusest saadik. Peaaegu 4000 päeva valitsejasaua hoidnud keskerakondlasel ei piisa siiski ka 2021. aasta valimisteni vastupidamisest, et kõigi aegade rekordimeest, aastatel 1993-1999 ja 2001-2008 pukis püsinud Anto Ilit (algul Tartu 2000+, hiljem Reformierakond) troonilt tõugata. Kolmandal kohal seilab kindlalt Reformierakonna legend Margus Hanson, kes küllap näitaks uhkemaidki numbreid, kui vaid üleriigiline edu teda riigikokku ja kaitseministeeriumi priskemate portfellideni poleks kandnud.

Paisuv koosseis

Linnapeadest hoiab kestvusrekordit Urmas Kruuse (2007-2014), kuid kui tervist antakse, on nimekaimul lootust veel selle valimistsükli jooksul temast mööda minna. Laine Jänes ja Väino Kull on aga ainsad, kes on lisaks kõige kõrgemale positsioonile ka abilinnapea ametiga leppinud, sealjuures tegi viimane 12 aastat pärast ametiketi loovutamist linnavalitsuses comeback’i, mis küll üürikeseks jäi.

Tulemusi kõrvutades tuleb küll silmas pidada, et kuni oravate ajastu alguseni (1997) kuulusid linnavalitsuste koosseisudesse ka mittepoliitilised nõunikud, kes tänases mõistes sisuliselt abilinnapea tööd tegid – veel enne taasiseseisvumist käis nii võimu juurest humanitaarnõunikuna läbi ka näiteks Linnar Priimägi. 1993. aastani saadi sel põhjusel hakkama vaid üheainsa abilinnapeaga. 2011. aasta võimuvahetuse järel suudeti abimeeride arv küll viivuks viielt neljale kahandada, ent 2013. aasta valimistel taastus endine olukord ning kuueliikmeline juhtkond näib olevat kivisse raiutud.

Igal juhul on (abi)linnapea koht midagi, millest naljalt skandaalita või terendava ministriperspektiivita ei loobuta. 37 vaba Eesti ajal poliitilistelt linnajuhi positsioonidelt läbi käinute keskmine staaž küünib peaaegu nelja aastani. Kohaliku poliitika absoluutsesse tippu on asja vähestel, ent seda eredamalt need 32 härrat ja viis daami lihtsurelike kohal säravad.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 24/10/2019 09:13:33



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.17298293113708