Kõik uudised Paberväljanne Online

Turuhoone tüürib rahva lemmikuks

Härjanurme kalakasvatuse värskemaid palu sätib teenindaja Maris Truusa. Sten Sang

Kurjade keelte väidetel, mille kohaselt modernne tartlane turumelule kaubanduskeskuste steriilset keskkonda eelistab, pole asjaosaliste sõnul suuremat alust: üha enam hindab linnarahvas värsket ja kodumaist.

Olles autode vahelt legendaarse pruntis turuseani purjetanud, jääb legendaarse turuhoone külastajal esmalt silm peale end õkva peaukse kõrvale sättinud magusale letile. Orumäe silte kandvad kuldse nektari purgid kenitlevad ilmarahva rõõmuks ning neid oli müütama tulnud mesinik Kerli Allas. Meegaste külas Otepää looduspargis on pererahval vanaisa rajatud Peebu talus suisa poolsada mesitaru.

Mett mokale

„Enamiku meest müüme maha laatadel. Tartus oleme kohal kindlasti kõikidel linnalaatadel, mis toimuvad neli korda aastas. Käime ka üle Eesti peetavatel suurematel laatadel ja lisaks toimub müük internetis,” räägib tiivuliste taltsutaja, kel kaasas meega küpsetatud vahvlid, kuhu pole suhkrut lisatud. Mingit erilist suhkruhirmu Allas klientide puhul täheldanud pole ning mõni ostja võtab väikese purgi terve aasta kogusena.

Mesindusega on Allas koos abikaasaga tegelenud viimase viie aasta jooksul ning plaanis on teha veel mõned investeeringud äri laiendamise eesmärgil. Juba praegu on magusatootmine perenaise põhitööks, vaid talvel otsib ta paariks kuuks lisateenistuse. Nimelt vajuvad õielt-õiele lendajad novembris unne ning hakkavad end sirutama alles märtsis. Sel ajal nad erilist hoolt ja kontrolli ei vaja, suvisel ajal tuleb aga mesitarudel vähemalt kord nädalas silm peale visata.

Libamee kohta tõdeb Kerli Allas, et Eesti tootjad endale sellist häbi lubada ei saa. „Soovitan purgi pealt otsida tootja kontakti – kui see on Eesti talu, siis võib südamerahuga osta. Kahtlusi võib tekkida, kui on märgitud ainult maaletooja või pakendaja Tallinnas asuva kontori aadress.” Ta lisab, et mesi hakkab kiiremini kristalliseeruma 13-14 soojakraadi juures ja kauem vedelana hoidmiseks soovitab ta maiust hoida 20-25 kraadi ligidal, aga ka siis kristalliseerub see lõpuks ikkagi. Mesinik ei pea õigeks magusa purgikese külmikus ja eriti jääkapis hoidmist, kuna see ei mõju kvaliteedile hästi.

Isandate palad

Liikudes turuhoonesse suure hooga sisse, avastab külaline end ühtäkki keset ammuli suudega kalaparvesid. Neid on seal taltsutamas Härjanurme kalakasvanduse väljapaneku müüja Maris Truusa. Maist ametis olev kalakaupleja on oma tööga ülimalt rahul ja kiidab mõistlikke tööandjaid Aarne ja Martin Liiva.

Perekond Liiv on kalakasvandusega mässanud juba 1976. aastast ning Pedja jõe ääres sirguvad kõikse rammusamad forellid ja karpkalad, sekka ka tuur ja amuur. „Hästi minev kaup on punane kaaviar ehk jahutatud ja soolatud forellimari. Seda hakkab nüüd uuesti saama novembrikuus ja veerand kilo mahutava karbi hind jääb 12 euro kanti,” annab Truusa kiire ülevaate. Tema sõnul on just meelierutav kalamari see, mille järgi mõned kliendid ekstra kohale tulevad ja siis kurvalt taanduvad, kui kaupa pakkuda pole.

Hingega asja juures

Saanud kalade hõbesoomuste imetlemisega ühele poole, on aeg end magusaga kostitada ja selleks puhuks ristuvad teed täitsa oma jope Luule Astoveriga. Väärikas eas daam on 1965. aastast kaubanduses tegev ning turuhallile kaotas ta südame 2002. aastal, mil seal kauplejaks asus.

 
Kangeid ja veel kangemaid napse soovitab Meltestar OÜ esindaja Aaro Rajala.

Viimased neliteist aastat on Astover truu olnud Nõo maiustustemeistri Cautese kommivabrikule. Letil on esindatud pehme iiris ja mahlased lehmakommid, nende kõrval vähendatud suhkrusisaldusega marmelaad ning eriti krõbedad piparkoogid. „Vanemad inimesed armastavad pehmeid küpsiseid, neid on kergem süüa. Paljudel on oma kindel sort, mida siis igal nädalal minult ostma tullakse. Aasta tagasi hakkasin pakkuma sooja Muhu leiba, hoian seda valgetes termokastides,” avaldab daam ärimaailma nüansse. Nii püsib päts ahjusoe hommikul poole kümnest kuni suisa pärastlõunal kella kolmeni välja. Kunded on koguni naljatanud, ega müüja leibu mikrouunis soojaks ei sussuta.

Veini voolaku

Et magusale vähe teravamat peale teha, viivad jalad kui iseenesest kangema kraami väljapaneku ette. Seal juhatab vägesid Meltestari esindaja Aaro Rajala, kes kallab saabunud manukale tubli sortsu 40-protsendist õunaveinipuskarit. „Õunaveini ajame korraliku Saksa puskariaparaadi torudest kaks korda läbi ja nii sünnivadki Atla mõisa kanged õunanapsud. Kalvados ei tohi selle joogi kohta öelda, õige on muu alkohoolne jook. Lihtsamalt ka puskar,” annab pudelite taga troonija ülevaate. Peale kõrgemate kraadidega jookide on Rajala letile pannud ka „Veldi ja tütred” õlleseeria ning Karksi kaubamärgi all veini tootvate Linda Nektari ja pakendaja Altia toodangu.

Nagu ikka, on vaja joovastavale produktile peale hammustada midagi vürtsikat. Selleks puhuks on end kõrvalletile valmis seadnud kastmemeister Mait Trink. Muhe härra võtab aga pakist pulgakesi ning iga ampsu juurde kirjeldab peagi saabuvaid maitsepuhanguid. „Kuus aastat tagasi oli mul suur hunnik rabarbereid ja naine tahtis, et ma nendega midagi ette võtaksin. Võtsin siis, hakkasin neist kastmeid tegema,” kirjeldab kaupleja äri sünnilugu.

Praeguseks on äri nii maruliselt käima läinud, et palgatööd juurde rabama ei peagi. Peremees ise tõdeb, et leiva saab laua peale ja kui tahab leivale ka vorsti ka, siis käib laulmas ja teatrit tegemas. Kastmetele lisaks pakub Trink hooajaliselt klassikalist Maidu jõulukõrvitsat, värskelt pressitud õunamahla ja rabarberisiirupit piparmündiga. Aasta jooksul jõuab maitsete looja läbi käia umbes 30 laata ja seal on tema kaubale rohkem huvilisi kui turul iga päev samu tooteid pakkudes.

Maa-alune ringrada

Pärast paari aasta tagust põhjalikku uuendust on senise viiendiku asemel kasutusel terve turuhoone keldrikorrus. Sinna on rajatud olmeruumid ning mitmed toidusäilituskambrid koos vajalike seadmete ja temperatuuridega. Kauplejate jalavaeva kergendamiseks teevad rasket tööd kolm kaubalifti ja prügist pole haisugi alles. „Papp pressitakse siin all keldris kokku ning biolagunevad jäätmed lähevad parkla kõrvale maa-aluste mahutitega konteineritesse. Pidime need lukustama, kuna linnarahvas asus sinna oma jäätmeid tooma,” räägib halli perenaine Maris Kottisse.

Kottisse näitab uhket kaldteed, kus ennevanasti hobustega kaupa sisse ja välja veeti. Üks kaldteedest kadus renoveerimise käigus igaviku radadele, kuna ei vastanud ohutusnõuetele, ning asendati trepi ja tõstukiga. Muinsuskaitsealuse hoone juures on säilitatud kollase kuue saanud puituksed ja osaliselt ka vana plaaditud põrandat.

Vunki juurde

Maikuust ametis olev turu tegevjuht Rene Kiis annab väga positiivse hinnangu endise juhi Ivo Tombaku suurele tööle remondi ja renoveerimise juures. „Ivo juhtis kogu projekti – hoone sisu ja sisemust puudutavat. Paika said külmletid, mööbel ja tehniline pool. Väga suur töö tehti ära keldri juures, mis enne oli kasutuseta.”

Enda peamiseks tööülesandeks nimetab Kiis turundusliku süsti andmist, mida ta ka ootuste kohaselt teinud on. Uue nähtusena on kauplejaid innustamas ja ostjate usaldust võitmas turu enda väljastatav Turu Templi nime kandev kvaliteedimärk, mis tunnustab turul ise oma toodangut müüvat talunikku ja väiketootjat. Praeguseks on auväärse äramärkimise pälvinud avaturul kauplevad Järve Aiand, Aia, Kenaste, Korbi, Kuusiku, Langemäe, Lohu, Wiira ja Ääre talud. Turuhalli müüjate seas on templi saanud Kuusiku ja Pajumäe talu.

Lähiaja suurema sündmusena toob Kiis välja detsembris algava ja mitu nädalat kestva turuhoone laada. Sinna on oodatud Lõuna-Eesti talud ja organisatsioonid, nende kõrvale tulevad kauplema Põhja-Läti parimad pojad ja tütred. „Ootame väga uusi kauplejaid, kes pakuvad ostjatele värskeid elamusi. Samal ajal hindame sügavalt oma püsimüüjaid ja soovime nende maitsetele lisaks üllatada oma külastajaid uute kogemustega,” sõnas turujuht.

Kiisi kinnitusel on turuhoone külastatavus nüüd kuust kuusse aina tõusnud ning uuenduste abil loodetakse veel suuremat edu. Kiis näeb turgu kui elava kokaraamatu laadset suhtlemispaika, kus müüjal on aega ostlejaga juttu puhuda ning oma toodangu kohta rohkem rääkida ja valmistamisnippe paljastada. Tegevjuhi silmis võiks turg olla midagi enamat kui kiire läbijooksukoht, kust haaratakse oma lihatükk ning tormatakse seda kodusesse kööki moorima. Töö selle nimel käib – ehk murdub peagi sisse harjunud kiirustav šoppamistrend ning turulised veedavad pronksist põrsa kaitsva ihu taga pikemaid hetki.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 10/10/2019 11:26:17



test version:0.10295486450195