Kõik uudised Paberväljanne Online

Ujumistuhin ähvardab liikluskaosega

Seitsmest basseinist ja 32 rajast jääb ülikoolilinna vajaduste teenidamiseks väheks. Aura veekeskus

Lõunakeskuse külje alla kerkiv ujula võib küll kaugemas perspektiivis uppumissurmasid kärpida, kuid niigi umbe jooksnud teevõrgustikule kaubandusmeka mõjusfääris keerab see järjekordse sõlme peale.

Et juba teist aastat koormab riiklik õppekava koolijütse 24 kohustusliku ujumistunni asemel 40-ga, on paratamatu, et niigi puupüsti täis olev Aura veekeskus neid kõiki ära teenindada ei jaksa. Nagu selgub konsultatsioonibüroo HeiVäl analüüsist, püsib ujumine spordialadest noorte harrastajate seas populaarsuselt teisel kohal, Aura aga kõrgemate täituvusprotsentidega spordipaikade hulgas.

Pealinnale kohane

Et linn ise lähiajal uut ujulat püsti panna ei jaksa, tuleb käsi sirutada erasektori poole, mis ongi Optika tänavasse hoonestusõiguse konkursi korraldamiseni viinud. “Linnaruumi kujundamisel on oluline, et erinevad teenused oleks linnaruumis hajutatud,” selgitas abilinnapea Reno Laidre, miks õnn just Ränilinna asumile naeratas. “Seeläbi saame vähendada liiklust ja õhu saastatust ning oluline on ka see, et teenused oleks kättesaadavad ühistranspordiga liikujatele.”

Nii peab juba sel sügisel välja kuulutatava konkursi võitja püsti panema vähemalt 5000-ruutmeetrise veekeskuse, mis sisaldab minimaalselt 25-meetrist kaheksa rajaga langeva sügavusega basseini. “Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis Tartu saamisel Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024 võiks keskus juba meie sise- ja välisturismile hoogu juurde anda,” unistas Laidre.

Merekooli Tartu filiaali juhataja Indrek Särg tõi välja kava suurima murekoha: ujula avamine lisab koormust praegugi autokülluse all ägavale ja statistika põhjal vabariigi kõige ohtlikumale Riia-Ringtee ringristmikule. “Tõelised liiklusummikud on eriti tööpäeva lõpul Lõunakeskuse ees oleval teel täiesti tavalised,” raporteeris ta. “Kui me rajame sinna täiendavalt suuri rahvahulki meelitavaid asutusi, siis oleme lõpuks olukorras, kus need asutused on küll seal olemas, aga inimeste juurdepääs nendele on väga raske.”

Tagauks kinni

Ristmikku on kvartalit väisates ka keeruline vältida, sest Lõunakeskuse tagant “välja hiilimisele” on seatud omajagu takistusi. “Keskuse taga Kogre teel asub ainult üks kortermaja ja kõnniteel inimesi praktiliselt ei liigugi, kuid mingil arusaamatul põhjusel on selle tänavajupi peale pandud kolm lamavat politseinikku umbes iga 40 meetri järel,” pahandas lehelugeja Kaupo. “Isegi kiirusel 15-20 km/h raputab see autot parasjagu. Kelle huvides peab niimoodi autot lõhkuma?"

Kaupo kahtlustas, et see inimene, kelle vaimusünnitisena künnised paigaldati, ei jaga erinevalt temast küll liiklusest mõhkugi. “Pigem on siin kellegi isiklik huvi mängus, et autod sõidaksid hästi aeglaselt. Lisaks eritub ju iga takistuse juures rohkem süsihappegaasi,” arutles ta.

 

Laidre rõhutas, et ükski erainvestor ei tuleks projektiga kaasa, kui ta näeks, et loodavat väärtust rahvas kasutada ei saa.“Selge on, et selle protsessi tulemusena Tartu kui sihtkoht saab kogu Eesti, aga ka Läti ja Lõuna-Soome jaoks olema atraktiivsem, ja sellevõrra tõesti tuleb ka siia rohkem inimesi, aga me pigem näeme selles rohkem positiivset kui negatiivset,” sõnas abimeer.

Kaubandus internetti

Linnaraamatukogu direktori Asko Tamme hinnangul ei vii põhimõte, mille kohaselt liiklustiheduse kasvades teid üha laiemaks ehitatakse, kuhugi. “Nii see ei toimi. Siis kasvab liiklus veelgi ja me saame ainult autosid juurde,” hoiatas ta.

Laidre möönis, et järgneva kümne aasta jooksul tõotab sõidukite arv maanteeameti prognooside kohaselt tõepoolest senisega sama hoogsalt kasvada ja seega tuleb kõikjal ka eritasandilisi ristmikke ja teisi moodsaid lahendusi rakendada. Ühel hetkel peaks kasvutempo siiski raugema. “Kui ka kõik inimesed sõidavad autoga, siis kahe autoga nad korraga ikka sõita ei saa,” lohutas ta.

Liiati leidis abilinnapea, et füüsiliste teenuste koondumine Lõunakeskuse ümber hakkab tasapisi ammenduma ja suurteks arenguteks siin enam ruumi pole. “Ühiskond liigub teenuste tarbimisel pigem digitaliseerimise suunas,” rääkis ta. “See protsess on juba Tallinnas väga jõuliselt alanud ja viimase aasta teated nende keskuste kohta kõnelevad raskustest.”

Teede vahel lõksus

Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteaduri Kadri Leetmaa väitel taandub küsimus Lõunakeskuse piirkonna üldisele arendamisele, mille käigus on juba aastaid “pintsakut nööbi külge õmmeldud”. Hädaorgu süvendab puudulik koostöö naabritega Kambja vallast. “Tulemuseks on, et keskuse ümbruses pole väga hea elada, kõndida, jalgrattaga sõita,” tõdes ta. “Koos Kambja vallaga peaks tagama, et Sipelga tänavalt saaks ilusasti Lõunakeskusesse kinno jalutada, mitte ei peaks selleks kolme kilomeetrit autoga sõitma.”

Endine abilinnapea Vladimir Šokman märkis aga, et selles küsimuses pole kambjalased meie sõbrakätt vastu võtnud. “Jääb ainult loota, et äkki nende südametunnistus tärkab ja ka ettevõtja suudab neid mõjutada, et mõistlik on koostöös need ligipääsud paremaks teha,” arvas ta.

Kaugemas plaanis hoiab omavalitsus alal lootust rajada veekeskus ka Annelinna, kuid siingi vajab linn kas Euroopa Liidu või erasektori tuge. “Mulle endale meeldiks ka väga, kui tehtaks kõigepealt ujula sinna, kus on kogukond kõige suurem, aga paraku reaalsus on teistsugune,” lausus Laidre.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 10/10/2019 08:43:58



test version:0.072922945022583