Kõik uudised Paberväljanne Online

Aastaid mürgitatud Raadi pinnasele tõuseb unelmate elurajoon

Klantspiltidel pole 41 aastat kogunenud saastest enam jälgegi. Reterra Estate

Teadlaste omaaegne hirmutav hinnang Nõukogude sõjalennuväe toimetuste tagajärgedele ei takista noori peresid otse Eesti Rahva Muuseumi taha juuri alla ajamast.

ERM-i tagumise parkla kõrval on kopamehed tulist tööd vihtunud juba terve suve ning tuleva aasta esimeses pooles peaks saama kahte esimesse Raadimõisa Kodu kortermajja sisse kolida. Kokku kerkib neljakorruselisi hooneid Raadimõisa pargi külje alla kaheksa, mis loob arendaja Reterra Estate’i turundusjuhi Merili Reiska sõnul asumisse täiesti uue ja unikaalse elamupiirkonna. „Maju hakkab pargiga ühendama kergliiklustee ning arenduse südameks saab olema lastesõbralik ühisala erinevate sportimisvõimalustega.“

Miljon tonni saasta

Paraku ei saa linna põhjaosas laiuvatel väljadel üle ega ümber nende kurikuulsast minevikust: teadupärast paiknes 750 hektaril endise Varssavi pakti maade suurimaid sõjaväelennuvälju, kus leidsid oma pesa nii kaugpommitajate TU-22M kui transpordilennukite IL-76M polk, lisaks kaks lennuteeninduspataljoni. Aastail 1952-56 ehitati Raadile 2500 m pikkune strateegiliste lennukite maandumisrada, millele 1957. aastal lisandus veel 500 meetrit raskelennukite Backfire teenindamiseks. Seetõttu on teadlased veendunud, et Vene väed lahkusid Raadilt 1993. aasta alguses, jättes maha suure keskkonnasaaste.

Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlaste 2011. aastal ilmunud analüüsi kohaselt võib suurimateks saastekolleteks pidada kütusehoidlaid ning raketikütuse – samiini ja melanži – mahuteid, samuti metsikus koguses jääsulatusvahendeid, mis asusid Raadi järviku ja Jaamamõisa oja lähikonnas. „Paljudes kohtades oli reostunud pinnasekihi paksus rohkem kui meeter ning lennuvälja juhtimiskeskuse bensiinijaamas kattis põhjavett kümne sentimeetri paksune kütusekiht,“ tõdetakse. „Reostus oli kõikjal ulatuslik.“

Tõusuraja idapoolses osas tehti kindlaks vee pH üle 12 (tegu on ränga happelisusega, puhta vee puhul peaks see olema 7) ning leiti mürgiseid mikrokomponente. „Lubatust kümneid kordi rohkem olid pinnas ja põhjavesi naftasaadustega reostunud autobaaside ja kütuseladude territooriumil ning tugev oli reostus ka lennukite seisuplatsidel, raketibaasi territooriumil ja erikütuselao piirkonnas,“ märkisid teadlased. Territooriumil asuvatesse kruusaaukudesse on pikema aja jooksul maetud reoaineid, mille maht ja levik on teadmata. Naftasaadustega saastatud pinnase mahuks hinnati tervelt 1 040 325 tonni.

Paberid korras

Loomulikult vaikiti arvukad avariid lennuväljal parimate Nõukogude traditsioonide kohaselt lihtsalt maha. Tartu põhjavee sanitaarkaitsetsooni ulatuva Raadi tiigi eriti tugevad reostused fikseeriti 1982. aasta märtsis, 1989. aasta märtsis, juunis ja septembris ning 1992. aasta jaanuaris. „Reostuse jõudmine veekogudesse tõkestati 1994. aastal, kuid suuremahulised saneerimistööd kestsid lennuväljal möödunud sajandi lõpuni,“ meenutasid pealinna teadurid.

Kinnisvaraarendaja esindaja Reiska aga kinnitas, et Raadimõisa Kodu arenduse pinnas reostunud ei ole ning seega puuduvad ka igasugused riskid tulevastele elanikele. „Alale on Tartu vald kehtestanud detailplaneeringu, mille ülesanne oli hinnata kavandatava ehituse tervikmõju, seda on menetletud seaduses ettenähtud tingimuste kohaselt ning see on saanud positiivse kooskõlastuse,“ ütles ta.

Hoiatus Jõhvist

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader lausus, et jääkreostusalade puhul peaks kohalikul omavalitsusel olema veendumus, et tegemist on elamumaaks kõlbliku alaga, milles saab aga veenduda ainult analüüsitulemuste põhjal. „Kuna Raadi lennuväljale arendatakse elurajooni, sealhulgas ka lasteaed ja kool, siis peaksid ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases vastama kindlasti elamumaa piirarvule,“ kinnitas ta. „Proovid peaks tellima maaomanik mõnelt laborilt ja proovivõtt peaks kindlasti toimuma vundamendi sügavusega vastavas sügavuses.“

Siiski on teema naljast kaugel: saamaks aimu, mis juhtub, kui üldkasutatav hoone ehitatakse reostunud pinnasega alale, soovitas Ader mõelda Jõhvi kohtumaja kaasusele. Nimelt avastas terviseamet sealselt soklikorruselt 2017. aastal alkaanireostuse, mille üheks võimalikuks allikaks samuti okupatsiooniaegset sõjaväeosa peeti. Leiu tulemusel tuli kohtunikud ja kohtutöötajad pikema jututa kaugtööle suunata.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 29/08/2019 11:04:57



test version:0.065117835998535