Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Liikumine kallasrajal – igameheõigus või kaikameeste omakohus?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Velosõber Urmas Vainamäe pole kaugeltki ainus, keda eravalduse kõrk pale meie ühise Emajõe ääres kollitanud on. Kaur Paves

Lokkav juriidiline segadus Emajõele ligipääsu tagamisel võib viia olukorrani, kus eramaa puutumatust hakkavad tagama lühikese jutuga rusikakangelased.

Ilmeka näite pakkus avalikkusele trükimuuseumi direktor Lemmit Kaplinski, kes ilusa ilmaga igal võimalusel matkasaapad kängitseb ja kodumaa loodust nautima suundub. “Eesti seadused annavad meile palju õigusi looduses vabalt liikuda ja üks nendest õigustest on ka õigus liikuda kallasrajal – Emajõe kaldal on kümnemeetrine riba, kus igaüks võib viibida sõltumata sellest, kellele see maa kuulub,” selgitas ta, mis valu teda Vorbusele, jõega paralleelselt kulgevale Ööbiku teele ajas.

Poolalasti emotsioonid

Kuigi keskkonnaseadustik võimaldab nimetatud õigust piirata vaid kohalikul omavalitsusel, veendus direktor eriti arhailisel moel, et meie linnas see juhtnöör suurt ei maksa. Isehakanud korravalvur blokeeris matkaselli tee ning andis ümber nurga mõista, et edasi liikuda ülearu tervislik just pole. “Kui siit edasi minna, siis on seal relvaga mees,” tsiteeris Kaplinski oponenti mälu järgi.

Kaplinski ei väida sealjuures, et tal peaks tingimata olema õigus just Ööbiku teele pääseda, kuivõrd see on märgistatud erateena. Kui aga ligipääs kallasrajale on tõkestatud, peab maaomanik tagama juurdepääsu mujalt oma kinnistult. “End üles kütnud palja ülakehaga ATV-mees ei tundunud hindavat võimalust laskuda juriidika peensustesse,” märkis rändaja samas.

Seega ei jäänud üle muud kui väärikalt taanduda. “Politseisse ei pöördunud, sest ähvardus ei tundunud mulle nii tõsine ja oli võimalik olukord rahulikult lahendada,” sõnas Kaplinski. “Kohalik omavalitsus ja keskkonnainspektsioon on pikaajalise lahenduse tagamisel sobivamad.”

Ümarlaud tulekul

Inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul kinnitas, et Tartu büroo andmetel kallasraja kui sellisega Ööbiku tee kandis probleemi pole ja see on kümne meetri ulatuses veepiirist täiesti avatud. “Ligipääsud kallasrajale on juba teine teema,” lisas ta samas. “Kohaliku omavalitsuse üksus peaks planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu.”

Kaplinski ongi linnale edastanud ametliku arupärimise ja vastust sellele võib oodata 12. septembri volikogu istungil. Kevadel on aga abimeer Raimond Tamm andnud lubaduse kutsuda jõeäärsed maaomanikud kokku ja otsida ühist lahendust. “Arvan, et see ongi õige tee,” nõustus ka Kaplinski.

Kui aga debatt ei peaks mõistliku tulemuseni viima, kavatseb trükimuuseumi direktor juba resoluutsemal toonil inspektsiooni poole pöörduda. “Kui ei saa heaga, siis peab saama sunnirahaga,” resümeeris ta.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/08/2019 09:58:25



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.1744019985199