Küsitlus

Keda usud?

Kaasamine laieneb - mürsikuile jah, tudengeile ei

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
25 ideed rühivad 2016. aastal võistluse kinni pannud Aparaaditehase Taskupargi jälgedes. Rasmus Põld

Otsedemokraatia lipulaevaks kujunenud kaasava eelarve protsess on tänavusest avatud suisa 14-aastastele linnakodanikele, ent ametliku sissekirjutuse tegemata jätnud tudengite hääl ülikoolilinnas kõlama ei pääse.

Abilinnapea Madis Lepajõe (Keskerakond) sõnul võtab uus kord šnitti samuti vabariigis teed rajava noortevolikogu projektist - selle moodustamisel võisid jaanuaris sõna sekka öelda 14-20-aastased. "Kui volikogu juba usaldas Eestis esimese valitava noortevolikogu valmistel 14-aastasi, siis mõistlik on ka kaasava eelarve hääletamisel vanusepiiri alandada," sõnas abimeer.

Debatt lasteaeda

End viimastel riigikogu valimistel lausega "üle kõige olen ma noor" reklaaminud 21-aastane pärislinnavolikogu pesamuna Andrus Punt Reformierakonnast kinnitas, et verinoorte kaasamisest kaasamisse kujuneb neile suurepärane esimene proovikivi. "Kui sul terve elu polnud võimalust otsustada absoluutselt mitte millegi üle ja siis järsku öeldakse, et nüüd mine hääletama - no kuule, sa ei lähe," selgitas ta. "Aga valid 14-selt kaasavat eelarvet, siis 16-selt kohalikku omavalitsust, 18-selt riigikogu ja Euroopa parlamenti - see on praktika."

Lisaks kujutab hääletus 25 linnaruumi puudutava idee üle Pundi arvates ülimalt turvalist "koolikeskkonda", kus mingit riskist kõneleda pole põhjust. "Kõik ettepanekud on käinud läbi ekspertkomisjonist, mis tähendab, et need vastavad nõuetele ja nii-öelda valesid valikuid ei saagi olla, " rõhutas ta.

Ainsa tipp-poliitikuna võttis vanusepiiri alandamisele mürgiselt vastanduda Isamaa piirkonnajuht Peeter Laurson. “Võib-olla oleks pidanud veel ka lasteaialastega arutama, kas nende seas on huvilisi, ja tegelikult oleks lapsed võinud saada kaasarääkimise õiguse juba sünnist saati,” ironiseeris ta. “Miks seda piiratakse nii jõhkralt?”

Suure-Jaanisse ei koli

Samavõrd konsensuslik pole aga kohaliku võimueliidi suhtumine neisse tuhandetesse õpilastesse-üliõpilastesse, kes Taaralinnas oma parimad aastad veedavad, kuid elanikuks ei registreeru - olgu põhjuseks siis kaugeltnurgameestele pakutavad õppetoetused, üürileandjate tõrksus rendisuhte ametlikuks muutmise ees või lihtlabane laiskus. "Kui linnavalitsus töötab aktiivselt selle nimel, et Tartus püsivalt elavad inimesed registreeriksid rahvastikuregistris oma elukohana Tartu linna, siis ettepaneku [anda hääleõigus ka võõrastele] aktsepteerimine tähendaks meie pingutustele vastu töötamist," märis Lepajõe.

Ka isiklikus plaanis peab abilinnapea registri järgimist ausamaks. "Minu isa oli Suure-Jaani valla aukodanik ja minule on väga südamelähedane Suure-Jaani kaasava eelarve asjades kaasa rääkida, aga ma pean seda õigeks mitte seda teha, sest tegelikult olen ikka tartlane," pihtis ta. "Vastasel korral kirjutaks ma ennast Suure-Jaanisse sisse."

Liiati tähendaks osalusõiguse laiendamine näiteks meie rahvusülikoolile automaatselt seda, et meepoti juurde pääseksid ka Narva ja Pärnu kolledži õppurid. "Võiksime siis juba avada hääletuse kogu Eestile, ka see on ju võimalik, aga muudab kogu kaasava eelarve tartlaste eelise mõtet," lisas Lepajõe.

Ei panusta midagi

Paberite järgi Tartu-väliste õppurite eest tikuvadki seisma vaid sotsiaaldemokraadid. "Mul on piinlik, et Andrus Punt peab oma pinginaabrile seletama seda, et ta on külaline," lajatas Kadri Leetmaa. “Tartus pole tudengid külalised, vaid linna elanikud, hoolimata sellest, et nad ei ole registris. See on neile väga hea motivatsioon tegeleda linnaruumiga ja saada tulevikus päriselanikeks.”

Punt jäi siiski väite juurde, et olukord, kus need, kes maksurahaga ei panusta, vaid tarbivad siin ainult teenuseid, hääletada saaksid, oleks põhimõtteliselt väär. “Kust tuleb see 200 000 eurot? Töökate Tartu maksumaksjate taskust,” korraldas noorpoliitik improviseeritud ise-küsin-ise-vastan-vooru.

Sild Narva jõele

Keskfraktsiooni juht Vladimir Šokman tõdes samuti, et demokraatia pole esmajoones mitte õigused, vaid pigem ikka kohustused ja vastutus. “Mitte ükski seadus ei keela mitte ühelgi õpilasel registreerida ennast Tartu elanikuks, et kasutada seda hooba Tartu asjades otsustamiseks, aga sealjuures väga selgelt näidates, et inimene tahab tõsiselt võtta ka vastutuse selle otsuse eest,” lausus ta.

Samas võib Šokmani väitel koguni tekkida vastuolu kohaliku omavalitsuse seadusega, mille kohaselt võib ühe piirkonna inimeste finantse kasutada ikka sellesama üksuse rahva heaks. “Võime absurdi jõuda,” märkis ta. “Tegelikult me ei saa ju välistada selle suure demokraatia puhul, et Narva kolledži üliõpilased hääletavadki näiteks, et teeme silla üle Narva jõe.”
 

Oktoobris läheb hääletustulle 25 ideed

  • Annelinna galerii
  • Avalik saun Emajõe kaldal
  • Emajõe vabaujula kaasajastamine
  • Ihaste spordipargi väljaehitamine
  • Ilusam Tartu
  • Katoliku hariduskeskuse "Tähtpere aed"
  • Kivilinna kooli liikumispargi rajamine
  • Kogukonnale avatud Härma kooli liikumisala
  • Pori- ja tolmualade vähendamine linnaruumis
  • Lillemüüjatele ilusad müügipaviljonid
  • Mäe tänava trepp korda
  • Mänguväljak, vaba aja ala
  • Pingid tänavatele
  • Rattateed paremaks
  • Seiklusradade rajamine Ilmatsallu
  • Supilinna tiigi tervendamine
  • Taldrikugolfi harjutuskorvid igasse linnaosasse
  • Toomemäe Inglisilla restaureerimine
  • Toomemägi atraktiivsemaks
  • Tuhat uut puud ja põõsast
  • Tõstetud ristmikud Karlovas
  • Uue tänava mänguväljak
  • Uue tänava spordiväljak
  • Vaade rikastab - 100+ peeglit
  • Vanamaterjali varjupaik Aleksandri tänaval

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 29/08/2019 11:09:42



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18516778945923