Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Aukodanik kohtub Adolf Hitleri kannatustega

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mida arvab ootamatust kontekstist peakangelane Heldur-Jaan Viires ise, selgub Vanemuise tänaval. Malev Toom

Kunstimaja verivärske näituste popurrii koondab ühte majja kokku uskumatu valiku näitustest müstilisest koodist liblikate välimäärajani.

Teiste seas on 18. augustini ilmarahvale vaatamiseks graafikafestivali „Hullunud loomakari“ parimad pärlid, näiteks USA-Inglismaa taustaga kunstnike ühisprojekt Fatherless, mis kasutab kollektiivses loomingus igaühe kultuurilisi iseärasusi. „Kombineerides üldlevinud tarbimisühiskonna ja popkultuuri sümboleid, loovad nad eripalgelise visuaalse reaalsuse, mis on ühekordne ja intrigeeriv,“ märkis produtsent Tanel Asmer.

Rohulible nimel

Anonymous Boh on aga loonud peatumatute ülemaailmsete tuuride, performance`ite, näituste ja publikatsioonidega ühe kõige esinduslikuma, märkimisväärsema, ajakohasema ja transformatiivsema kunstiliikumise ajaloos. „Boh näitab meile mitte ainult seda, kus me hetkel oleme, vaid ka loob meile hiljem mõistetavaid visioone postapokalüptilisest absurdsusest mänglevalt kaleidoskoopilisel maastikul,“ lisas produtsent.

Lisaks võib Kunstimaja monumentaalgaleriis imetleda Taavi Oolbergi näitust „Kuni viimne rohulible...", mille eesmärgiks on ehitada pühamu, mis kajastaks kaasaegset olukorda, kus usk on levinud samadel assimilatiivsetel alustel ning erinevad massikultuurilised ikoonid muudetakse kohe õpetuse osaks. „Näituse nimi on kujund boddhisattva vandest, kus vandevõtja lubab, et ei virgu enne, kui viimne rohulible on aidatud teisele poole kannatusi,“ vihjas Asmer. „Kui kaua tuleb aga järele oodata Adolf Hitlerit?“

Oolberg ise viitas ajaloolase Yuval Noah Harari väitele, mille kohaselt on sotsiaalmeedia ajastul kõige suuremateks väärtusteks ning oskusteks rahu ja vaikus. „Just kogemuslik üleküllus on inimesele ainsaks meeldetuletuseks selle puudumisest,“ mainis graafilisest disainerist kunstnik. „Nii on ka kogu näituse pühamu koos oma altari ja heliteosega infost üleküllastunud ning kehastab puuduva kaudu seda, mida maailmas enam ei ole: rahu ja vaikust."

Jäljed plaatidel

Konrad Mäe stuudio kapis seisis aga aastaid vana pruun kohver, mis oli täis Heldur-Jaan Viirese ilukirjandusteoste jaoks loodud illustratsioone 1960ndatest 1980ndate alguseni. Nüüd on 92-aastase tänavuse linna aukodaniku elutöö viimaks ometi raamatuillustratsioonide ülevaate „Näitus kohvris" näol kompaktselt kokku võetud.

Kokku üle paarisaja raamatu kaunistanud Viirese teosed on enamasti kollaažid, kuid kasutatud on ka omavalmistatud faktuuride ja mustritega pabereid. Kokku on kleebitud imepisikesi detaile ning selgema vormi või parema kompositsiooni otsinguil sageli mitmete kihtidena. Samas säilitavad pildid oma kunstilise terviklikuse. „Näitamaks Viirese laiahaardelist ja mitmekesist ampluaad illustraatorina, on lisatud ka tema plaadikujundused, väike valik kirjastuse „Valgus" jaoks tehtud originaaljoonistusi „Punasele raamatule", Viktor Masingu tellimusel tehtud illustratsioonid ja mõned värvitahvlid raamatust „Liblikate välimääraja",“ kinnitas Asmer.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 08/08/2019 10:12:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.182865858078