Küsitlus

Kas Tähe tänavat peaks bussiliin läbima?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Üks lahetagustest külalistest, Saija Koponen, näeb iseennast õige tumedates värvides. Jussi Tiainen

Kunstimaja avab tänavu ühekorraga kolm uut näitust, kus kallist kesklinna pinda jagatakse sedapuhku ainult õrnemast soost loojatele.

Vanemuise tänavale on põhjust koguneda juba kell 17, mil suures saalis saab stardipaugu nelja Soome naiskunstniku näitus „Valguse toad". Kolme maalija Saija Koponeni, Anne Tompuri ja Sofia Wilkmani ning foto- ja installatsioonikunstniku Johanna Ilvessalo ühistöö tegeleb valguse, varjude, pimeduse, kosmilise, metafüüsilise, müstilise ja loodusliku kokkupuutepunktide kompamisega. Maailm vajab valgust nii laterna, majaka, taevatähe kui ka kunstiteose kujul.

Vegetatiivne seisund

Ilvessalo kasutab ürituse produtsendi Tanel Asmeri lubaduste kohaselt oma installatsioonides fotosid, valgust, varje ja heli. Koponen, neljast noorim, maalib värvikirevaid kosmilisi maastikke. Tompuri suured hallikasmusta ja valge erinevaid toone kasutavad lõuendid kujutavad müstilist ja varjatud reaalsust ning Wilkman teeb samuti monokroomsetes toonides maastikulaadseid maale. „Kõik need kunstiteosed viivad meid tundmatutesse ja võõrastesse maailmadesse, kus reaalsus asendub kujutelmadega,“ kinnitas Asmer.

Külaliste koduse Helsingi Ateneumi kunstimuuseumi direktor Marja Sakari lisas, et kõik neli kunstnikku ja sõpra teevad kunsti erineval moel, kuid neid ühendab valgus. „Teiseks neid koondavaks märksõnaks on lohutus. Nende teostes peitub lootus,“ ütles ta. „Isegi kui need tegelevad keeruliste küsimustega, kätkevad nad siiski muutuse võimalust."

Sarnaselt hõimuõdede saavutusega jääb 5. maini nähtavaks kell 17.30 väikeses saalis avatav Meiu Mündi isikunäitus „Maailma loomine", mille raames jutustavad õlimaalid ja assamblaažid lugusid inimeseks, taimeks või loomaks-linnuks olemisest. „Lisaks tavapärasele lõuendile on kasutatud tõrvatud paadilaudu, kõrgkuumuskeraamikas valminud pisiplastikat, kerisekive, kuivatatud taimi ja teisi looduslikke materjale,“ kirjeldas Asmer. „Teosed on pigem pööratud sissepoole ning näivad esmapilgul vaikivat, kuid ootavad siiski, et iga külastaja looks oma loo ja maailma.“

Ajutine kontroll

Kunstnik Münt ise vihjas luuleliselt, et kui inimesele on antud võime näha liivateras maailma, võib ta end pidada õnnelikuks. „Maailm on müsteerium: iga olend, tekkiv situatsioon, asi ja ese ses ilmas on ainulaadne. Maailm, milles eksisteerime, on suuresti illusioon, igaühe enda loodud konstruktsioon," jätkas tänase õhtu üks tähti.

Monumentaalgaleriis aga lõpeb kell 18 teisegi isikunäituse, Tiina Sarapu „Case Study 2" piinav ootusaeg. Minimalistlik klaasikunstinäitus tegeleb kastide, pakkide, kirstude, kingituste, kohvrite, pakkimise, saatmise ja avanemisega seotud juhtumiuuringutega. „Klaas on Sarapu jaoks peamiselt installatsiooni- või skulptuurimaterjal ning teda on paelunud töö geomeetrilise kujundi ja lihtsa abstraktse vormiga,“ kiitis Asmer esimest korda 2017. aasta novembris pealinnas demonstreeritut. „Ta tahab nautida selgust, ruumi, korrastatust, tühjust ja seda juurde luua.

Sarapu arvates on klaasiga hea tähistada läbipaistvust, ent läbipaistev ehitus ei pruugi iseenesest süsteemi läbinähtavaks teha. „Tõsiasi on see, et sageli näeme läbinägemise asemel siiski iseenda peegeldust või soovkujutelmi. Ka pakkides proovime luua korda ja süstematiseerida,“ selgitas ta. „Hetkeks tundub kõik kontrolli all olevat, maailm saab selgemaks, kuid siis sigineb kastihunnikut vaadates hinge kahtlus, kas kastides on ikka sees see, mis kirjas, äkki on midagi vahetusse või kaduma läinud.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/04/2019 10:14:48



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.29240584373474