Küsitlus

Kas toetad noorte meeleavaldust Fridays For Future?

Koolipoiss teeb põnnidest Kereseid

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Vigurdades astuv ratsu tekitab Mirellis ja Kasparis ühtvalu küsimusi, millele „teener“ Hannes väsimatult vastuseid jagab. Rasmus Rekand

Ajal, mil valdav osa keskkooliõpilastest ise heal juhul malekäigud selgeks on saanud, koolitab Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassi poiss Ristikheina lasteaias kuninglikul mõttespordialal juba järelkasvu.

Riigieksamitulemuste põhjal meie esigümnaasiumi lippu kandvas HTG-s on tavaks 11. klassi õpilastele loovuse arendamiseks uurimis- ja praktilisi töid jagada. Tegu on individuaalse ülesandega: kes korraldab üritusi, kes uurib suusatajate vigastusi, kes koob salli.

Oskus kaotada

Ahja põhikooli vilistlane Hannes Kraavi aga valis õpetaja mahitusel endale sootuks omalaadse tee ning otsustas 16 Ristikheina koolieelikule malemängu 15 akadeemilise tunniga selgeks teha. „Ise olen malega varem tegelenud ja paari inimest isegi õpetanud, nii et leidsin, et võiks proovida,“ selgitas noormees ise. „Nooremana olen ka mõnel võistlusel käinud, aga enam ammu pole seda ette tulnud.“

Tosina möödunud tunniga (mis eagrupist tulenevalt on formaadis 20 minutit tööd – 5 minutit puhkust – 20 minutit tööd) ongi põhieesmärk sisuliselt saavutatud, kõik nupud, käigud, matt ja tuli selged. „Nüüd nõuab mäng ainult natuke harjumist,“ analüüsis õpetajahakatis.

Esmane siht on muidugi olnud malemäng ise, aga peale selle saavad lapsed teisigi kasulikke oskusi ja teadmisi. „Näiteks arendab see analüütilist mõtlemist, aga ka oskust kaotada, mis võib alguses vägagi keeruline olla,“ arvas Kraavi.

Nõuavad vaikust

Seni on protsess kulgenud ideaalilähedaselt, kuigi muidugi tuleb 5-7-aastaste hoolealuste puhul arvestada oluliste eripäradega. „See ei käi nii, et lihtsalt lähed ja õpetad malet, asi tuleb lastele ikka huvitavaks teha,“ teab Kraavi nüüd. „Lapsed tahavad ise kõike järele proovida, klassikaline loeng nendega hästi välja ei kuku. Tuleb neid ikka tahvli ette kutsuda ja lasta ise nuputada.“

Samuti ei saa põnnide tagasisidet alati ülearu tõsiselt võtta. „Kui esimesel tunnil küsisin, kes on varem malega tegelenud, tõusid absoluutselt kõik käed. Kui siis aga palusin konkreetse nupu nime nimetada, ei teadnud kahjuks keegi,“ naeris Kraavi.

Lapsed on küll väga jutukad, aga miskipärast on viimasel ajal väga populaarseks saanud vaikusemäng. „Nad tahavad proovida, kui kaua suudavad rääkimata olla. Ühe korra proovisin tundi rahulikumaks muuta ja keskendumist uuesti paika saada, pärast seda nad juba tahavad ise,“ selgitas õpetaja. „Huvitav – kui mina laps olin, siis mulle see mäng küll väga ei meeldinud.“

Ainult etturid

Alustada tuleb nagu ikka nuppude tutvustamisest, ehkki raskeks teeb asja see, et põnnid tahaksid otsemaid mängima asuda, kui tegelikult on pikk tee minna. „Alustasime etturist ja esmalt saidki nad proovida etturimängu, kus laua peal ainult etturid olidki. Eks see aitas mänguhimu rahuldada.“

Igatahes ei kahetse Kraavi, kellest Ristikheina juhtkond suisa vaimustuses on, midagi ja iga tulevase maletšempioni esimesed sammud tekitavad temas suurt rahulolu. „Kindlasti näen ka ise malemängu uue nurga alt, millele varem mõelnudki pole – laste suust võib tulla mõndagi huvitavat,“ lisas ta.

Sestap pole sugugi välistatud, et ring ka edaspidi koos käima hakkab. Kas ei või aga juhtuda sedagi, et lõpukella helisemise eel mõni hoolealune treeneril selja prügiseks teeb? „Ma olen endast natuke paremal arvamusel,“ pakkus Kraavi siiski.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/03/2019 08:52:02



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28236985206604