Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Uus ühing toob seitse suud linna leivale

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ehkki esimese rattaringluse projektijuht Heret Knjazeva karjäär linnavalitsuses üürikeseks jäi, veereb säästuvanker pidurdamatult edasi. Rasmus Rekand

Linnarahva autodest võõrutamine ei tule omavalitsusele odavalt kätte ja nõuab pealinna eeskujul eraldi Tartu Linnatranspordi (TLT) asutamist.

Uus linna hallatav asutus hakkab ühelt poolt tegelema juba tuttava bussivõrgu käiamisega, ent teisalt lisandub täiesti uue valdkonnana juunist käivituv rattaringlus. “Ringluse opereerimiseks on vaja täita väga erinevaid tööülesandeid, sealhulgas töövahendite hankimine, rataste korrashoid, parklatevahelise transpordi korraldamine ja nii edasi. Sellest tulenevalt on vaja luua uusi töökohti, mis on oma olemuselt väljaspool linnavalitsuse tavapärast töökorraldust,” põhjendas abilinnapea Raimond Tamm uue struktuuri loomise vajadust.

Titaanlik ülesanne

Nii kolivadki TLT sümboolse katuse alla ühistranspordikorralduse pikaajaline hall kardinal Madis Oona ja tema kolm kolleegi, ent ka seitse uut asjapulka. “Tundub, et suurendame avaliku sektori kulusid, samas kui valimiste ajal kõik vannuvad, et me neid vähendame,” meenutas professor Marju Lauristin kibedalt.

Tamme hinnangul on aga tegu paratamatusega: ühistransport jääb alati valdkonnaks, millele peale maksta. Rattaringluse aastaseks kuluks saab olema pool miljonit eurot ja tagasi teenida loodetakse sellest pikemas perioodis vaid 200 000. “Pakume alternatiivi, et meil oleks vähem autokasutajaid, et inimesed tõesti kasutaksid keskkonnasäästlikke liikumisviise,” põhjendas ta.

TLT seekordseks kulueelarveks on 8,6 miljonit eurot, millele lisandub veel puhtalt rattaringlust puudutav 3,1 miljoni eurone investeeringute eelarve. “1. juunist rakendub rattaringlus ja 1. juulist on ühistranspordi uue hankijaga lahingusse minek ja me tegelikult ju ei taha keegi seda, et seal võiks olla mingisugune läbikukkumine,” rääkis majanduskomisjoni esimees Verni Loodmaa, et uue asutuse juhile pandav ülesanne liigitub titaanlike kilda ning sestap tuleb kulusid pigem juurdegi.

Erasektor ei oska

On ju jätkusuutlikkuse aspektist äärmiselt oluline, et revolutsiooniline rattaringlus kohe hästi tööle hakkaks. “Kui inimesed alguses pettuvad ega saa oodatud teenust, siis julgen arvata, et selle kasutamine ei pruugi olla ootuspärane,” tõdes Loodmaa. “Kui lühiajalisel stardiperioodil on vaja veel inimesi juurde võtta, siis võib-olla peaks seda häbenemata tegema.”

Miks aga linn üldse laenuratastega, mille peale muide ka hoogsalt reklaami müüakse, ise tegelema peab? “Põhjus on väga lihtne: erasektori jaoks oli see tundmatu teenus ja need hinnad, mida meile öeldi, ulatusid umbes miljoni euro kanti,” oli Tammel vastus varnast võtta. “Kuna tegelikult see maksab opereerimine pool miljonit, siis sellega me lämmatasime juba eos suure täiendava kulu eelarvele.”

Kaugemas perspektiivis võiks vokid ringelda ka linnaäärsetel tiheasustusaladel, ehkki sel juhul ei peaks Tartu kulusid 100%-liselt ise kandma. “Käisin Ilmatsalu põhikoolis rahvaga rääkimas ja seal küsiti ka, millal Ilmatsallu jõuab rattaringlus, ja öeldi, et seda kasutataks hea meelega,” meenutas Tamm.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/03/2019 08:37:53



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.33601999282837