Küsitlus

Kust soetad joogid?

Rahvamees Homenja jääb Tartule truuks: Hispaanias pole Anne kanalit

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Talisuplus saadab Homenjat neljandat aastat ja on terveks ravinud piinavast köhast. Erakogu

Iga pulma- ja matusepeo oodatud külaline Jüri Homenja (59) käib eestlaste meelt lahutamas nii päikselises Hispaanias kui udutavas Londonis, kuid üle kõige hindab talisuplust ja Taaralinna kevadet.

Detsembris esines Homenja Ühendkuningriigis Londoni Eesti seltsi jõulupeol ja tõdeb, et temasugune legend võetakse alati hästi vastu. „Minu sinnatulek juba oli sündmus. Kaks meelispala on rahval välja kujunenud: minu enda sulest „Klaver" ja Itaalia helilooja Amedeo Minghi „Minu elu"," räägib ta.

Esinemiskohaks oli suur raekoja saal, mida selts iga aasta jõulupeoks üürib. Tavaliselt käib seal koos nelisada inimest, seekord küll viiekümne võrra vähem. Kohapeal arvati meie saadiku sõnul, et eestlased on riigist lahkunud Brexiti tõttu, kuna nende töökohad olid Euroopa firmades. Pidu meenutavatelt fotodelt on näha, kuidas tumedanahaline turvatöötaja kannab uhkelt lauda eesti jõulurooga, kust ei puudu mulgikapsad, verivorstid ega kõrvitsasalat.

Lisaks Londoni jõulupeole väisas muusik jaanuarikuus Hispaaniat, kus pakkus heligurmeed kohalikus eestlaste pubis. „Seal on küll palju eestlasi! Vahepeal on selline tunne, et ainult eesti keelt kuuledki,“ kirjeldas alati nooruslik mees muljeid. „Teised ju ei tule jaanuaris külmaga randa. Temperatuur kõikus 14-20 kraadi vahel ja kahekümnega oli rand juba rahvast täis.“

Artistielu salanipid

„Artistiks saamine on mul omal ajal valitud tee ja siin on selline õnneelement: müstika ja maagia. Sa võid tahta artist olla, aga kas sa seda ka saad? Sellist asja ei ole olemas, et keegi lihtsalt hakkab artistiks," analüüsib plaadimüügitabelite tipp.

Staarielu miinuspoolena tunnistab Homenja, et esinemiskohta sõidule läheb kole palju aega. Muusik on vahel unistanud, et sõu toimuks otse hotelli allkorrusel. Siis saaks sussid jalga panna ja lavale tõtata.

Häirib seegi, et peod algavad üldjuhul õhtusel ajal. Homenja sõnul oleks küll hea, kui esinemine kestaks hoopis kell 13-15. Siis ta aga võtaks õhtuks ka teise tööotsa juurde ja kokkuvõttes tuleks rügada veel rohkem. Kõige enam kutsutakse legendi juubelitele, teisel kohal on jõulu- ja jaanipeod ning kolmandal pulmad ja peied.

Ühtegi üritust pole alati galantne härrasmees eetilis-moraalsetel põhjustel vahele pidanud jätma, kuna tema sõnul Eestis midagi ekstreemset ei ole ja inimesed on enamasti viisakad. „Ma mäletan, kui Rumeenia laulja Mario Bischin pandi esinema geiklubisse. Ta oli nõus, kuid seadis tingimuseks pildistamiskeelu," muigab Homenja.

Karge hobi

Muusika kõrval täidab artisti elu kirg talisupluse vastu. „Märtsis saab neli aastat. Iga talv enne seda köhisin nii raskelt, ainult antibiootikumidega sain lahti sellest. Tiit Soku ema ümmargusel juubelil mängisin pilli ja temaga tantsides vaatasin, et ta on nii nooruslik ja särav. Põhjendas, et käib talvel suplemas," kirjeldab Homenja hobiga alustamist.

Edasi avastas täht koduses Anne kanalis talvelgi toimetavad entusiastid. Huviline käis neid vaatamas ja seisis köhides juures. Suplejad käisid muudkui vees: põsed roosad, kehad auravad ja ise säravad seal juures!

Kaheksandal märtsil sillerdas päike lumel ning köhast tüdinud mees ütles endale: „Oh, nüüd on sinu päev!". Ja läkski! „Hirmu oli rohkem, kui tegelikult olukord väärib. Midagi ju ei juhtu. Esimene samm on vette kastmine, teine purdest lahti laskmine ja kolmas ujumistõmmete lugemine," avab ta protsessi käiku.

Ise hindab mitte pelgalt kiire vettekastmise, vaid tõelise taliujumisega tegelev härra oma keha kompensatsioonivõimeks kaksteist tõmmet, aga kolmeteistkümnenda juures hakkab külm juba ligi tulema: tšukk-tšukk-tšukk! Siis vaatab ta selja taha ja saab aru, et on liiga optimistlikult võtnud. Tagasi on ju ka vaja ujuda!

Taaralinna patrioot

Pärnu mees lõpetas Leningradi meditsiiniinstituudis kaks kursust ja suundus Punaarmeesse. Sealt kodulinna naastes seisis ees dilemma, kas jätkata meditsiiniharidust või hakata hoopis jalgpalluriks. Pärnu Kalakombinaat/MEK oli väga tugev meeskond, kes 1985. aastal võitis Eesti NSV jalgpallimeistritiitli. Heast tiimist hoolimata otsustas Homenja jätkata õpinguid Tartu ülikoolis, kuhu ta 1982. aastal edukalt kolmandale kursusele üle toodi. Jalgpallurikarjäär peatus, kuna muusiku sõnul ei saa samal ajal olla tudeng ja jalgpallur.

„Tulin siia ülikooli ja jäingi Tartusse elama, praeguseks kokku 37 aastat. Ma mäletan, kui palju tegevust oli ja kõik asus käe-jala juures," kiidab artist. Leningradis õppides jäi talle linnast masendav mulje: aeg mööduski ühistranspordis loksudes. Õppuril olid endaga kaasas õpikud, spordiriided tänaseks ja homseks ja metroos sõites ta muudkui luges.

Õigupoolest ei kõlbagi suured linnad elamiseks, sest päevas saab ette võtta ainult ühe asja, rohkem lihtsalt ei jõua. „Lähen näiteks Petjale ja Mašale külla ja see ongi päeva ainus sündmus. Kui tuli kevad, siis armusin Tartusse. Kõik on roheline ja siin saab sisuliselt jala igale poole minna.“

Päris maha pole eraelulistest skandaalidest räsitud muusik siiski matnud plaani soojale maale elama minna. Jaanuaris saigi juba Hispaanias luurel käidud. „Paljud eestlased on sinna ära läinud. Võib-olla mulle isegi meeldiks, aga Hispaanias pole talvel Anne kanalit. Käisin kohapeal ujumas 14-kraadise veega ja teised vaatasid, et olen crazy! Plussiks on mõrusoolane vesi, kohe tunned naha pinguldumist. Nägin välja nagu poisike," naerab trubaduur talle omasel muhedal moel.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 28/02/2019 09:50:17



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19412088394165