Küsitlus

Kas toetad noorte meeleavaldust Fridays For Future?

Eakad poliitikud vabasurma ei valiks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kuigi vananev rahvastik ühiskondlikku debatti üha enam väärika halastussurma võimalikku legaliseerimist surub, ei tiku Tartust valitavate tulevaste parlamendisaadikute enamus selle mõttega ummisjalu kaasa jooksma.

Aasta alguses võitis rahvustelevisiooni vahendusel rahva südamed ravimatut lihashaigust ALS-i põdev Jane Paberit, kes peagi teadaolevalt esimese Eesti eutanaasiaturistina Šveitsi, kus abistatud enesetapp lubatud on, piinarikast lämbumissurma ennetama sõidab. Veel mõned kuud varem teatasid vanainimeste abistamiseks loodud puuetega eksmeedikute ühingu Halastus juhtivliikmed Eevi Kruus (85), Liidia Laaneoja (85) ja Selma Kera (90) Tartu Ekspressi veergudel kui ühest suust, et eelistaksid voodisse aheldatud määramata tähtajaga lõpu asemel kiiret ja valutut süsti – ning oleksid valmis selleks puhuks arstidele ka vastava „garantiikirja“ koostama. Hiljem sekundeeris autoriteetidele ka Halastuse lihtliige Veera Sirg (84).

Kaks täiskasvanuiga

Paraku säärast piinade lõpetamist halastajatele tänases Eestis muidugi ei pakuta ning „garantiikirjade“ täitmisel ootaks doktoreid kriminaalvastutus. Muuta saaks olukorda vaid seadusandlikul tasandil, mistap on riigikogu valimiste haripunkt teema tõstatamiseks ainuõige aeg. Kui ööklubide peadpööritava allakäigu teemal said lehes sõna kõigi 10. valimisringkonna ehk Tartu oma nimekirjade pesamunad, siis seekord pakkusime võimalust suu puhtaks rääkida poliitseenioritele. Ei jää ju meist ilmasambaks keegi ning varem või hiljem tuleb just neil Mulla-Madisega koalitsiooniläbirääkimisi pidada.

Elu näinud kandidaadid jäävad tõsisel teemal vaoshoitult soliidseks. EKRE esinumber Jaak Valge (63) rõhutas, et eutanaasia küsimuse esilekerkimist ei peaks tingimata üldse rahvastiku vananemisega seostama. „Tõsi, keskmine eluiga pikeneb, ent pikeneb ka tervelt elatud aeg inimese elukaares. Ülalpeetavate osakaal ei pea seoses sellega kasvama,“ tõdes ta. „Mõned demograafid leiavad, et kaasajal on mõtet rääkida lapse-, nooruki-, täiskasvanu-, veel ühest täiskasvanu- ning alles seejärel vanurieast.“

Seega peaks Valge nägemuses ühiskonna eesmärgiks olema hoopis vanemaealiste töövõime võimalikult pikaaegne säilitamine. „See tähendab tervelt elatud aja proportsiooni pikendamist elueas, aga ka selliste töökohtade loomine, mis sobivad vanemaealistele,“ lisas esikonservatiiv.

Nõuavad riigistamist

Konkreetselt eutanaasiasse tuleb aga Valge arvates suhtuda väga ettevaatlikult. Iseenda jaoks on ta selle asja enam-vähem selgeks mõelnud, aga peab seda lehelugejatega jagamiseks liialt isiklikuks teemaks. „Ma ei ole täiesti vastu, teatud tingimustel võib seda lubada, aga neid küsimusi peaks lahendama väga kaalutletult,“ ütles ta.

Omalaadsel moel on Valgega sarnaselt pelglik EKRE poliitilise antipoodi ehk Vasakpartei seekordne vanim ja ühtlasi noorim esindaja Viivi-Helbe Peljuhhovska (77), kes leiab samuti, et halastussurmaks me veel valmis pole. „Iga inimene on hindamatu väärtusega ja selle säilimise tagatiseks on järjepidev ravi alates varasest diagnoosist kuni vajaliku taastusravini. Praegu pole see aga kõigile kättesaadav,“ viitas ta, et mürgisüst tähendaks ohtlikult kergema vastupanu teed minekut.

Peljuhhovska väitel on kogu praeguse nadi olukorra tekitanud valitsuse kehv tervisekorraldus. „Meie pooldame tervishoiu riigistamist ja senise haigekassasüsteemi kaotamist,“ lubas ta.

Ainsana pakkus Kruusi, Laaneoja, Kera ja Sirgi unistustele soojemat tagasisidet roheliste väärikaimas eas kandidaat Jüri Ginter (64). „Kui inimestel on õigus otsustada oma veel sündimata lapse elu ja surma üle, siis võiks tal olla ka õigus otsustada enda elu ja surma üle,“ resümeeris ta.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 28/02/2019 09:34:56



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.343425989151