Küsitlus

Keda usud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Vastukaaluks igal pool laiutavatele rohelistele kinnitan enne valimisi, et lageraiet tuleks Eestimaal oluliselt intensiivistada.

Heaks eeskujuks tooksin kogenud reisimehena Küprose, kus mul oli raskusi isegi veelaskmiseks sobiva puud leidmisega. Metsas on teadagi, eriti tahmas peaga, ohtlik, näiteks võib puu pähe kukkuda. Veelgi olulisemaks pean tulevasele riigikogule südamele panna, et kõikide sõiduteede ääred tuleks saja meetri laiuses täielikult puhtaks teha – jäävad roolijoodikud ja teised vallatumad liiklejad vähemalt ellu. Praegu on ju tüüpiliseks avariijuhtumiks selline, kus keegi teelt välja vastu puud põrutab.

Hoian mokassiine

Õigem oleks ka maanteekraavid kinni ajada, põllule sõites võime end üsna turvaliselt tunda. Meid, eestlasi, on niigi vähe ja rumalate otsuste tõttu jääb iga päevaga vähemaks. Kas siis vabariigil on täiesti ükskõik, millal me lõplikult välja sureme? Mina seda päeva küll ei näe, kuid mõtlen oma laste ja lastelaste peale, kelle tuleviku heaks ma ise küll midagi panustanud pole.


Metsasuse vallas võiks meile eeskuju näidata kõrbestunud Austraalia. 

Tunnistan ausalt, et õlut joon iga päev, talvel küll 20% võrra vähem. Taarat päris nii tihti ei vii, ootan ikka, kuni kolm kilekotitäit koguneb. Hiljuti komberdasingi kolme kotiga mööda kitsast jalgrada – pärast minu lahkumist haldussektorist on sealne kvaliteet oluliselt alla käinud ja teed väga kehvasti hooldatud. Ühel hetkel sain aru, et üks näitsik juba pikemat aega minu selja taga köhatab, sest ei mahu minust kitsal rajal mööda. Mina oma mokassiinidega ka lumehange astuda ei tahtnud. Lõpuks mainisingi, et kuulen küll, et ta haige on, kuid mind see ei sega.

Sellised tembud on mul kord juba veres ja meenutavad kaugeid analooge. Juba minu vanaisa August Pungar oli kõva joodik ja naljamees. Elasime koos vanavanematega toonases Heidemanni, praeguses Kuperjanovi tänavas näruses keldrikorteris. Meie kohal esimesel korrusel käis kulakutel alatasa kõva pidu, mida oli läbi lae hästi kuulda. Vanaisa peksis küll kepiga vastu lage, kuid see tulemust ei andnud. Kui ta siis viimaks naabrite ukse taha läks ja päris, kas tema kopsimist ei kuuldud, vastati samuti, et kuulsime küll, aga meid see ei sega. Anti Augustile ka klaas viina ja enam ei seganud pidu tedagi.

Kalevipoja ramm

Enda majast on ka üks sarnane lugu pajatada. Elan kuninglikus korteris üheksandal korrusel, nii et ülemises naabrid mind segada ei saa, küll aga teevad lärmiga tüli alumised. Uksest ma sisse ei saanud, nii et udjasin määrdunud põrandaharjaga ülalt vastu akent. Oleksin tahtnud nende nägusid näha, kui nad mõistsid, et keegi kaheksanda korruse aknale suudab koputada. Arvasid vist, et Kalevipoeg ise, igatahes vaiksemaks jäid küll.


1935. aasta 31. augusti ajalehest nähtub, et vägivald polnud võõras ka Uuno vanaisale.

Ega ma kellelegi võlgu ei jää, sest napsimehe uni on õrn ja selle ajal ei tohi kärbeski lennata. Endise majahoidjana suundun keldrisse õlut rüüpama juba hommikul kell 4 ning muidugi pean siis ka neid peolembeseid naabreid meeles. Alati litsun välisukse fonolukust möödudes nende numbri alla ja siis on mõnus kuulata, kuidas keegi uniselt telefoni sõimab.

Saatku vihased majakaaslased mind pealegi ravile – see on juba ammu teada, et tänapäeva meditsiin puhas äri on. Olen isiklikel põhjustel väga hästi kursis, mis tervisekontrollides toimub. Üks mees näiteks hakkas juba pelgalt sellest paremini nägema, kui talle ilma klaasideta prilliraamid ette pandi, teine aga luges klaassilmaga viimase rea ära. Tõelist abi lihtinimene sealt ei saa.

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383)
Viimati muudetud: 28/02/2019 08:39:05



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19269585609436