Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Püssimehed säravad liblikate kõrval

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Jahimehe ürgmehelik kuvand kipub viitama veelgi ohtlikumale tegevusele: sõjapidamisele. Reet Varblane

Kunstimaja avab täna kolm tuttuut isikunäitust, mille kangelaste valik kõigub kõige õrnematest kõige karmimateni.

Kell 17.30 saab väikeses galeriis kaeda Albert Gulgi 50 aasta juubelit tähistav isikunäitus „Suurte liblikate öö". On ju 2009. aasta Ado Vabbe preemia laureaadi Gulgi enamasti must-valge joonistuskeel üks äratuntavamaid eesti kunstis. „Tema pilte täidavad nii veidrad teiste planeetide elanikud, inimeste sarnaselt käituvad loomad kui juhukohtumised kunstniku igapäevaelust. Samas on kujutatud situatsioonid ja keskkonnad kõike muud kui tavalised ning kummastavaid sündmusi vürtsitab mõnusalt muhe huumor,“ meelitas produtsent Tanel Asmer.

Sarved seinal

Gulk ise on öelnud, et tema otseseks inspiratsiooniks pole unenäod, sest need on liiga absurdsed ja sünged. Seetõttu proovib ta kujutada elurõõmu ja helgust ning teostes sisalduva sürrealismi aluseks on tegelikult teravalt ärkvel teadlikkus.

Kell 18 aga langeb monumentaalgaleriis eesriie Ulla Juske ja Reet Varblase ruumiinstallatsioonilt „Jahimehe tütar", mille peategelane on autorite vanaisa ja isa, jahimees ja fotograaf, aga ka teises maailmasõjas kodu ja vanemad kaotanud mees. „Tema rikkaliku jahifotode arhiivi – varasemad on 1950ndate lõpust ja viimased 1980ndate keskpaigast – kaudu ja abil käsitletakse fotograafile, aga ka laiemalt tema põlvkonnale osaks saanud traumat ja sellega elamiseks vajalikke mälu kaitsemehhanisme ja asendustegevust,“ kirjeldas Asmer.

Tegemist on küll amatöörfotodega, kuid nende representatsiooniviisis peegeldub tollane elulaad, selle ideoloogia ja ka kunstiajaloost tuttav figuraalkompositsioonide, eelkõige esindusportreede ülesehitus ja sellest tulenev kujutatute tähendus staatuse ja positsiooni näol. „Jahil käimise kui meheliku eluala jäädvustamisviis tuletab meelde teise, väga mehelikuks peetud valdkonna – sõja – kujutamist,“ märkis Asmer. „Fotode kõrval on vaatajate ette toodud ka peategelase kodu, tema „omaruumi“ võtmeelemendid: püss ja rapiir, põdrasarved, raamaturiiul, tugitool.“

Nii on jahimehe tütar ja tütretütar konstrueerinud tõeste faktide, meenutuste, rahvapärimuse, kunstiteadusliku analüüsi, helide, fotode ning esemete põhjal mitmekihilise narratiivi, kus nad ise on ambivalentses positsioonis. „Nad on osalised ja kõrvaltvaatajad, tõeselgitajad ja hämajad, eelkõige aga lahenduseotsijad, just nii, nagu indiaani legendides kujutatakse jahimehe tütart,“ jätkas Asmer mõttekäiku.

Vürtsikas huumor

Ent sellegagi ei kavatseta Vanemuise tänaval täna piirduda, sest juba kell 17 avatakse suures saalis Mati Karmini juubelinäitus „Mati Karmin LX". Alates 1987. aastast näitusetegevuses aktiivse kunstnikuna on Karmin üks eesti skulptuuri suurkujusid, keda on tunnustatud 1986. aastal kunstnike liidu noorte aastapreemiaga ja 1992. aastal Kristjan Raua nimelise aastapreemiaga.

„Mati Karmin LX" toob külastaja ette muu hulgas varasemaid teoseid nii Tartu kui Eesti kunstimuuseumi kogudest, mis lisaks mütoloogilis-religioossetele karakteritele kujutavad kunstniku kaasaegseid kultuuritegelasi ja kunstnikke. „Need toovad esile tema eksperimentaalsed vormimängud ning sügavalt tunnetusliku, põhjamaiselt monumentaalse stiili, mis on tihti vürtsitatud terava huumoriga,“ lubas Asmer.

Vankriratastest installatsioon keskmises saalis kutsub meid kogema kadunud Eesti maarahva noorust ja ilu. „Nende rataste pöiad on kündnud lugematuid kilomeetreid teid, mida mööda nüüd kõnnivad vähesed,“ rääkis Asmer. „Teekonnal saadavad Karminit sõbrad ja lähedased, kes kestvates materjalides on saanud endale tema käe ja tunnetuse kaudu ajatu jäädvustuse.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/02/2019 09:19:37



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.18223595619202