Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Hüperhinnatõus suunab Ülenurme majaomanike prügi metsa alla

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Uue aastaga sai Lõuna-Tartu mõjusfääri maaomanike prügipidu läbi ja taimset majapidamisülejääki enam võileivahinnaga ära anda ei saa. Nii kergelt sealne rahvas aga jäätmekorraldusele alla vanduda ei kavatse.

Nimelt sai varem Turu, Ropka aadressireformi järel aga Selli tänaval asuvas prügijaamas tonni aia- ja haljastusjäätmeid 31. detsembrini omavalitsuse käsutusse anda kõigest 60 sendi eest, nüüdsest tuleb sama koguse pealt välja käia 20 korda rohkem krõbisevat ehk 12 eurot. „Hindade muutus on põhjustatud sellest, et uue aasta saabudes muutus jäätmejaama haldaja. Uus haldaja valiti välja riigihankel, et tagada linlastele jäätmete äraandmiseks soodsaimad tingimused,“ esitas keskkonnateenistuse juhataja Juhan Voolaid esmapilgul vastuolulise väite.

Kirves selga

Ehk enamgi tartlastest lööb galopeeriv hinnatõus endise Ülenurme, nüüdse Kambja valla eramajaomanikke, kel kõige looduslikuga linnavurledest oluliselt enam asjatamist. Jäätmeentusiast Andrus oli vähemalt pauguks juba aegsasti valmis. „Selli jäätmejaama tädike seletas juba varasügisest saati, et praegu annate mulle oma aiajäätmeid olematu raha eest, aga uuest aastast hakkab siin tegutsema keskkonnateenistus, kes paneb paika autokaalu, ja siis te alles näete, mis see lõbu teil maksma läheb,“ meenutas ta hoiatusi.

Muutus oli ootuspärane sellegi pärast, et põhjapoolses Jaama tänava jaamas kehtis 12-eurone tasu juba varem. „Kuna varasemalt sai biolagunevaid jäätmeid Selli jaamas ära anda põhimõtteliselt tasuta, siis tekkis jäätmete kogumisel probleeme, näiteks konteinerite ületäitumisi,“ selgitas Voolaid.

Andrus pelgab aga, et hindadel on veelgi kasvuruumi, sest lähikandis paiknev Aardlapalu ümberlaadimisjaam nõuab tonni haljastusjäätmete eest 20,28 eurot. „Hinnad millegipärast lähevad igas valdkonnas üles,“ sekundeeris talle Kambja valla keskkonnaspetsialist Taivo Prants.

Kallis lõbu

Küll aga pole Andrus isegi lahendustega kitsi: juba Ülenurmele kolides torkas talle kohe silma, kuidas seal tekib tonnide kaupa muru, millega midagi peale pole hakata, ehkki iseenesest võiks sellest ju viljakat põllurammu saada. „Uurisin vallaametnikult, kas poleḱs mõttekas see niidukraam vastu võtta ja kompostiäri püsti panna, kuid teda ei huvitanud,“ meenutas ta. „Kes sokutab kuskile metsa alla, kes viib Tartusse, uute hindadega hakkavad aga just metsad arvatavasti rohkem vatti saama.“

Prants möönis, et praegu vallal oma kompostiväljakut pole, kuigi sellesuunalisi mõtteid leidub. „Tehtud on leping Tartu jäätmejaamaga: kõik inimesed saavad oma jäätmed sinna viia. Ka Aardlapalu prügila on Ülenurmele üsna lähedal. Lisaks on oma kinnistu piires lubatud ise komposti teha,“ loetles ta alternatiive.

Kui aga maakonnakeskus uue hankega sundseisu pandi, ei jäänud ka naabritel muud üle kui võta-või-jäta-hinnapoliitikaga leppida. „Vald maksab niigi üle 10 000 euro aastas otsa, et meie inimesed Tartusse mistahes jäätmeid viia saaksid. Ehituspraht, ohtlikud jäätmed – see kõik pole odav lõbu,“ tõdes Prants.

Hais pelutab

Komposti müümiseni pole ei linn ega vald veel jõudnud. „Kogutud biojäätmed kompostitakse Aardlapalu jäätmekeskuses ning saadud materjali kasutatakse maa-alade täitmiseks,“ lausus Voolaid. „Et komposti müüa, tuleks materjal sertifitseerida, ent selleni ei ole hetkel veel jõutud.“

Prants aga julgustas Andrust soovi korral ise äriga algust tegema. „Miks ka mitte? Aga lihtne see olema ei saa ja seepärast Kambja vallas seda seni ka tehtud pole. Elamute ümber ju keegi sellist rajatist ei taha – Tartu Veevärgi kompostiväljade ümber viskab seda haisu näiteks aeg-ajalt ikka üles,“ ütles ta.

Bioprahi võimaliku metsavedamise osas Tartu linnal täiendavaid tõkkemeetmeid kavas pole. „Vastuvõtuhind on endiselt madal, seega ei ole põhjust uskuda, et siiani oma biojäätmeid jäätmejaama viinud tartlased seda enam ei tee,“ väitis Voolaid.

Looduslik kile?

Prants aga tunnistas, et probleem on täiesti olemas. „Ega meie munitsipaalettevõttelgi niitmisprodukti kuhugi panna pole. Ka uuselamurajoonides, kus krundid on küll väiksed, tekib seda ikkagi päris palju,“ arutles ta. „Seda jäätmejaama raha eest viia on mugav, aga maksab.“

Kui koduaiast kokku riisutud lehemass lahtiselt loodusesse laotada, siis kahju ehk nii hull polekski, kuigi muidugi on keelatud seegi. „Närvi ajab aga see, kui aiast korjatud lehed viiakse metsa alla koos kilekotiga!“ pahandas Prants. „Üks kodanik lõikas näärinulu tükkideks ja pani ilusti kilekottides pakendikonteineri juurde. Nulg maksab küll poole rohkem kui kuusk, aga prügiveo pealt on ikka vaja kokku hoida. Ja nii toimub isegi maapiirkonnas, rääkimata veel Ülenurme või Tõrvandi keskustest.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 31/01/2019 09:57:17



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.36210417747498