Küsitlus

Kas ligipääsu Emajõe kallasrajale tuleks parandada?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kibestunud ekspoliitikuna, kes valimistele ei pääsenud, ei jää mul üle muud kui võistlust neutraalse pilguga analüüsida. Kindlasti olen selgeltnägijana osavam kui pervert Igor Mang või töllmokk Toomas Aria, keda igal pool promotakse, nii et tasub mu ennustusi tõsiselt võtta.

Issanda loomaaed on lai ja peast põrunud kandidaate jagub igale maitsele. Palju toetajaid võiks ju koguda Nublu, kuid kahjuks ei tea keegi valimiskabiinis tema kodanikunime otsida ja pealegi on kõik tema fännid alaealised. See-eest oleks üksikkandidaadina võinud välja minna Kihnu Virve, kes ka tõepoolest laulda oskab ja seega ka sisse oleks pääsenud.

Pihlapi lummuses

Siinkohal tuletaksingi Elmarile ja ka ERR-i raadiojaamadele, et igasugu verinoortest Nubludest, Taukaritest ja Sepa-poistest on kuulajatel ammu kõrini. Aeg oleks tagasi pöörduda end tõestanud artistide juurde. Eesti metsades kasvavad imekaunid meelespea lilled, kuid alusetult on unustatud meie seast lahkunud muusikud, keda sain kokku 14: Raimond Valgre, Artur Rinne, Georg Ots, Jaak Joala, Tarmo Pihlap, Silvi Vrait, Üllar Jörberg ja paljud teised. Teen ettepaneku neist eraldi sari teha.

Mõni artist, nagu Vello Orumets või Heli Lääts, muidugi meenutamist ei väärigi. Aga kui ikka Pihlap mu uhkes muusikakeskuses lõõritab „Miks sa vaatad täis igatsust teele“, tõmbab isegi vanal joodikul pisara silmanurka. Tuletab lihtsalt meelde, et kes vaesena sünnib, see sellisena ka sureb – käib täpselt minu kohta. Igatahes loodan, et rahvusringhääling mind ikka kuulda võtab, kuigi neid pommiga ähvardanud tohmanitega ühes valimisliidus olin.

Kui vaid inglise keelt oskaksin, tutvustaksin meie tulevase parlamendi vaimset potentsiaali kogu maailmale – igatahes naljast on asi siin kaugel. Minu arvates peaksid rahvast esindama teadlased (hea näide oli kadunud Endel Lippmaa) ja poliitikud, kes aru ka saavad, mida nad teevad. Meie riik pole nii rikas, et kellelegi lihtsalt sooje kohti kindlustada. Liiati ei viitsi paljud saadikud töögi käia, nagu telekast tühja saali järgi järeldada võib. Mind oleks sellise töökultuuri eest ammu kojamehekohalt lahti lastud (hüva, eks lõpuks lastigi).

Rüüpaks viskit

Samamoodi läheb üldtunnustatud normidega vastuollu kodukohajärgse mini-Rimi uus müüja, kes ei suuda aru saada, et Uuno on aus inimene, keda ei maksa peedistada. Viimanegi kord nõudis, et ma traditsioonilise päevanormi kümme lahjat õlut lindile laoksin, selle asemel et mind lihtsalt uskuda. Küsisin selle peale kohe järjekorras suvaliselt mammilt, kas ta mind tunneb. See vastas viivitamatult, et muidugi, teie olete sealt ajalehest. Küll selle müüja ka välja koolitan.


Tulevasel pruudil pole tarvis köögiriistade vähesuse pärast südant valutada.

Lisaks võib endiselt täiesti häbiväärseks pidada, et korralik tööinimene kell 8 hommikul poest alkoholi ei saa. See on peaaegu inimõiguste rikkumine! Kui varavalges 35-eurose Jack Danielsi viski letile virutasin, vaadati mind nagu alaealist. Lubasin küll, et ma enne kella 10 korki maha ei võta, kuid tulemusteta. Järgmine kord tean, mida teha: kallutan väärt rüüpe otse kaupluses sisse ja pääsen maksmata, sest kassast läbi lüüa seda ju keelatud ajal ei saa.

Lõpetuseks kinnitan, et igasugu külanaiste tühja loba ma ei salli. Tavaliselt teavadki nad minu kohta rohkem kui ma ise. Annelinna suurimaks klatšimooriks on Jaama 193 „superkoristaja“ Maarja Liivak, kes arvab, et kui koridori pangetäis vett maha visata, ongi ruum puhas. Mina kuivataks selle ikka ära ka. Siis veel nutab, et keegi jalgu ei pühi ja kõik kohad on poriseid jälgi täis.

Lifti ei tee

Kahjuks on Liivak minu kohta lahti lasknud jutu, et kusen lifti ja pillun konisid maha. Võimalik, et ta ajab mind oma kirju koeraga segamini – need tihtipeale ei jõua õueni kannatada. Endise majahoidjana ei viska ma solidaarsusest loomulikult ka prügi eales valesse kohta, kuigi mulle endale ütlesid oma maja venelased karjääri jooksul pidevalt, et saangi palka nende järelt koristamise eest.

Minu ja Liivaku vahel valitseb juba ammu vastastikune antipaatia. Pikalt olen plaaninud tema ukselinki meega kokku määrida. Ega ma halva pärast – mesi on ju tervisele kasulik, las limpsib sõrmi. Paraku pole tegudeni jõudnud, ootan mee hinna alanemist.

Kord leidsin ühe närtsinud roosi, laskusin vastase ette põlvili ja küsisin otse: „Kas tuled mulle naiseks?“ Tema vastas: „Sinule, joodikule, või?“ Aga otseselt "ei" ta ju ei öelnud.

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383)
Viimati muudetud: 04/02/2019 08:17:39



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.19330477714539