Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Karlova korstnad piiravad eluiga edasi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Haua poole tõukavad meid eeskätt Karlova, Tamme- ja Supilinna kütjad. Merike Kotter

Kuigi ahikütte täpne mõju linnaelanike tervisele jääb ekspertide vaielda, on selge, et puude küttekoldesse loopimist niipea ära keelata ei suudeta.

Viimastel kuudel on rahva meeltesse imbunud hirmuäratava nimega aine bensopüreen (BO), mille sisalduse linnaõhus Kalevi tänaval paiknev riiklik seirejaam ette nähtud ühest nanogrammist kuupmeetri kohta kõrgemaks on mõõtnud ning mille vastu võitlemise kava jaanuari lõpuni ka linna kodulehel avalikul väljapanekul on. „Euroopas tervikuna pärineb 82 protsenti BP-st elamute kütmisest, analoogne on olukord ka Tartus,“ viitas abilinnapea Raimond Tamm Reformierakonnast põhisüüdlastele. „Just sügisest varakevadeni, kui kütmine on kõige intensiivsem, on meil need probleemid suuremad.“

300 surma aastas

Seega tuleb Tamme hinnangul just ahjulembestes asumites, nagu Karlova, Tammelinn, Supilinn, võtta selge suund kaugküttele üleminekule, samuti vajadusel korstnatele filtreid paigaldada. „Elamuid tuleks jätkuvalt soojustada, et meie energiatarbimine tervikuna oleks väiksem. Samuti peaksid küttekolded olema võimalikult tänapäevased, mis ka põlemist parandaks, ja küttematerjal, mida kasutatakse, kvaliteetne ja kuiv,“ lisas ta.

Varemgi rahva kopsude pärast südant valutanud sots Lemmit Kaplinski märkis omalt poolt, et tegelikult võib tervisele ohtlikuks pidada juba BP näitajat 0,12 ehk oluliselt väiksemat numbrit. „See jutt, et puudega ahju kütmine kellelegi paha ei tee, ei vasta reaalsusele,“ lausus ta.

Tamm märkis, et välja toodud ümmargune arv kujutab endast eeskätt atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevat sihtväärtust ega tähenda veel, et praegu midagi katastroofilist lahti oleks. „Euroopas sureb BP probleemi tõttu kopsuhaigustesse umbes kolmsada inimest aastas, aga Eesti osakaal on muidugi üsna väike kogu selles koguses, mis õhku heidetakse,“ lohutas ta. „Loomulikult Tartu linn ise ei kehtesta neid väärtusi – kuna väärtuseid ületame, peame koostama tegevuskava.“

Patuoinad eramutes

EKRE kohaliku juhi Indrek Särje sõnul ei maksa aga kõiki kütteallikaid umbmääraste süüdistuste alusel maha kanda. „Üldiselt on puuküte märgatavalt vähem igasuguseid kahjulikke aineid eraldav kui näiteks söega kütmine,“ teadis ta. „Kui kasutaksime kütteks kuiva lehtpuud, siis saaksime need piirnormid kindlasti ruttu allapoole.“

Kaplinski rõhutas, et tegu on igal juhul tõsise teemaga, mille puhul teaduslikke viiteid ei saa alahinnata. „See idülliline pilt, kui me Tartus külmal talveõhtul ringi vaatame, et korstnatest tõuseb suitsu ilusti ülespoole, on tegelikult saaste, mille me kõik sisse hingame. Tartu asub kausis ja see saaste jääb kõik hõljuma,“ rääkis ta.

Särg võttis oponeerida, et kuigi Tartus kui rõngaslinnas võib suvel kesklinnas tõesti õhk sumbuda, aga seda teps mitte ahikütte tagajärjel. „Mis puudutab filtrite kasutamist korstnatel, siis sellega ma kutsuks üles olema äärmiselt ettevaatlik, kuna need filtrid tegelikult muudavad soojusrežiimi küttekolletes ja võivad mõne kütmisperioodiga korstna hoopis ära lagundada,“ hoiatas ta. „Ei saa olla poolt, et eramaja omanikke tahetakse teha mingisugusteks patuoinasteks, kes peaksid endale hakkama mingeid lisasüsteeme paigaldama teadmata, kuidas need tegelikult mõjuvad.“

Lömmis kauss

Reformierakondlane Toomas Kapp nõustus samuti, et filtritega jännata pole mõtet. „Piltlikult võiks öelda, et kõhuusse ei ole mõtet üksinda välja korjata, lihtsam on tablett sisse võtta,“ visualiseeris ta. „Kas te kujutate ette, et inimesed, kes ei ole suutnud uut küttesüsteemi hankida, panevad oma pragudega korstnale filtri, mida tegelikult on vaja hooldada?“

Lisaks tuleks Kapi arvates viimaks ometi lõpetada Taaralinna ekslik võrdlemine kausiga. „Tartust voolab läbi Emajõgi, mis algab Võrtsjärvest ja lõpeb Peipsis, linna piires on ta kaheksa kuni kümme kilomeetrit,“ õpetas ta. „Kui Tartut saab nimetada ühe kirjaneitsi järgi (Kerttu Rakke: „Minu meelest on Tartu fucking kausikujuline kaluriküla.“ – toim) kausikujuliseks, siis see kauss on ikka väga lömmis.“

 

Aleksander Ljubajev
MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esimees

Minuni on jõudnud mitmeid murelikke kõnesid, kas tõesti keelatakse Tartus ahiküte ära. Ei keela seda keegi!

Kaugküttele üleminek on kindlasti oluline BP osa vähendamisel, kuid see ei ole Tartu kontekstis lähiperspektiivis kuigi realistlik stsenaarium. Üleminekul tuleb arvestada kaevetöödega, kõrgete liitumistasudega ja pideva kõrge küttekuluga, mille hinda elanik ise kontrollida ei saa. Saab küll, aga selleks tuleb temperatuur toas n-ö maha keerata.

Kui rääkida tegevuskavas aluseks võetud BP eriheidetest, siis need võivad iseloomustada ajaloolist ja praegust olukorda. Kuna ka pottsepaahjusid praegu kogu aeg täiustatakse ja pidevalt võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, siis peab kavas olema ka kõige uuema turul saadaval oleva tehnoloogia järgi ehitatud ahjude BP tekitamise vähendamispotentsiaal.

Hea meel on tõdeda, et ka uuringu teostajad on jõudnud järeldusele, et süüdi ei ole mitte ahiküte kui kütteliik, vaid küsimus on ikkagi kütjas endas. Korstnapühkijana tegutsedes näen nii mina kui ka minu kolleegid liiga tihti seda, kuidas köetakse pakendite, kilekottide, mööblijääkide, värvitud vm keemiliselt töödeldud puidutootega.
Sellist käitumist nimetaksin „joobes kütmiseks” ja võrdsustaks selle joobes juhtimisega. Ei ole ju auto (loe: ahi) selles süüdi, et joobes isik põhjustab avarii (loe: kütja saastab keskkonda ehk topib ahju puhta ja kuiva puidu asemel keemiat).

Saabus sügis ja saabus talv ning kohe ilmusid ka artiklid, kuidas ilmaolude tõttu (tugevad tormid, tuisud) oli ilma elektrita 60 000 majapidamist, 20 000 majapidamist jne. Ei ole ka mingi saladus, et kliima muutub ja ekstreemsed ilmaolud aina sagenevad ja seda just inimestele kõige haavatavamal ajal ehk sügisest kuni kevadeni.

Ahiküttega leibkonnad suudavad tagada endale toidu ja sooja iseseisvalt. Selle kaudu langeb ellujäämiseks päästmist vajavate inimeste hulk oluliselt ning päästeteenistused, politsei ja kaitseliit saavad keskenduda ennekõike prioriteetidele: õnnetuste tagajärgede likvideerimine, päästmine, korra tagamine. Ahiküte tagab elanikkonna vastupanuvõime ka sellisel juhul, kui sõjaajal peaks ära lõigatud olema kõik fossiilkütustel põhinevad energiatarneahelad, olgu selleks siis elektrienergia, maagaas vms.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 24/01/2019 11:02:13



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.36145806312561