Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Tartlane saab lennujaamas ka petta

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Autor: Kristjan Lume

Pealinnast laia maailma avastama põrutada üritanud tartlanna komistas kohe esimesel takistusel, kui hinnaline väärisehe otse lennujaamas kaduma läks – sealjuures veel kohas, millest kaitstumat tõrgub inimmõistus välja mõtlemast.

Maailmarändur Triin oli taas tuiskamas peibutava Amsterdami suunas, kui reeturlikud piiksud ta lennujaama turvakontrollis peatasid. Abi polnud ka jalanõude eemaldamisest: nii jõuti personaliga ühisele meelele, et andureid häiriv metall just daami käsi ehtivast kuuest hõbesõrmusest pärineb.

Käpardlik narkotest

„Korra käis peast läbi mõte võtta jalast sokk ja panna sõrmused soki sisse ning siis kasti lindile – paljalt poleks ma neid lindile iialgi pannud!“ meenutas möödunud aasta lõpul aset leidnud juhtumist endiselt šokeeritud proua. „Turvatöötaja pakkus, et andku ma sõrmused tema kätte hoiule ja proovigu uuesti läbi värava tulla. Kuna nii lahkelt lihtsamat võimalust pakuti, andsingi sõrmused tema paremasse pihku.“

Hetk, mil parema käe pöidlasse tihedalt surutud pitsiline ehe eemaldada tuli, on Triinul jätkuvalt eredalt meeles. „Seda sõrmust ma peaaegu mitte kunagi ära ei võta, mistõttu tegi protsess natuke haiget,“ lausus ta.

Kuigi metallidetektor sedapuhku vaikis, järgnes uus poolsüüdistav ettepanek: läbi tuleb viia narkotest! „Minu jaoks oli see imelik, miks ta mulle kohe sõrmuseid tagasi ei andnud, vaid hoidis neid endiselt enda paremas käes,“ arutles Triin üha paisunud kahtluste üle. „Lisaks tundus, et töötaja oli paremakäeline, sest vasaku käega narkotesti jaoks riba võttes ja seda masinasse pannes oli ta üpris kohmakas.“

Keerati selg

Nii jõutigi punkti, mida taiplikum lugeja juba ette aimab: pärast testimise lõppu ja ära võetud metallesemete tagastamist selgus, et kuuest sõrmusest on saanud viis ja mõistagi on puudu just see igas mõttes kõige kallim, pitsiline. Loomulikult tormas Triin otsemaid turvanaise käest aru nõudma, see aga kinnitas, et kõik, mis vaja, on tagasi saadud. „Põhimõtteliselt kohe keeras mulle ebaviisakalt selja,“ pahandas ohver, kel polnud enam paraku ka aega kohapeal rohkem õiendada, sest pardale mineku tähtaeg oli vahepealse viivituse tõttu juba niigi mööda saanud.

Ka hilisemad pöördumised Triinu targemaks ei teinud: kaotatud asjade letis tema hõbedast sõpra polnud ning ka muus osas ei pakkunud lennujaam talle mingit sisulist abi. Mis naist aga eriti häiris: „Palusin telefoni teel ka turvatöötaja nime, kes minuga tegeles, aga seda mulle ei avaldatud, kuigi väideti, et töötaja on teada!“

Lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts ei osanud samuti soovitada muud, kui pöörduda politsei poole, kellel on pädevus ja voli ametlik uurimine algatada. Kuniks seda tehtud pole, pole ka lennujaamal olnud alust juhtumi üksikasjade selgitamist alustada.

Lenda kodulinnast

Küll aga kinnitas Holts, et lennueelse julgestuskontrolli töötajad järgivad oma töös võimalikult täpselt julgestusnõudeid. „Regulatsiooni kohaselt tuleb metallidetektorvärava häire põhjustanud asjaolud selgeks teha ja häire lahendada,“ selgitas ta. „Ei ole ebatavaline, et töötaja kontrollib väikesed esemed visuaalselt värava juures: näiteks prillid, mida me ei soovita riiete kasti üldse ilma kaitseümbriseta paigutada. Samuti vaadatakse käsitsi läbi suure esemed, mis ei mahu röntgeniseadmesse.“

Triin pole seni veel otsustanud, kas jõustruktuuride poole pöördumisega seonduv bürokraatia vaeva väärt on. Igatahes on ta nimetus turvanaises ja kogu süsteemis inimlikult äärmiselt pettunud. „Kuidas saab Eesti kõige turvatumas kohas midagi ära kaduda?“ küsis ta. „Ma ju pean seal korraldustele alluma ega saa enda kaitseks midagi teha.“

Ehk oleks lahenduseks alustada rännakuid edaspidi kodusest Tartu lennujaamast, kust Finnair visalt Helsingi suunas tuhiseb? „Rahvusvahelise lennujulgestuse kontrolli reeglid kohalduvad kõik ka meile, kuna oleme samuti sertifitseeritud lennujaam,“ jahutas entusiasmi siinse lennujaama pealik Argo Annuk. „Seega ei ole Tartu puhul ühtegi erandit, pigem püüame olla reisijale nii kodune ja mugav, kui vähegi võimalik.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 24/01/2019 09:04:59



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.36192893981934