Küsitlus

Millises ööklubis eelistad hullata?

Teater surub muna kahemõõtmeliseks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Maagiline Klaabu kõlbab nüüdsest ka teatrilavale. Kinofilm

Vanemuine kraapis ajalooarhiividest välja järjekordse omaaegse lastekangelase, tuues Teatri Kodus hingelt noore publiku ette legendaarse Klaabu.

„Kui nüüd päris ausalt kõik ära rääkida, siis initsiatiiv tuli balletijuht Mare Tommingaselt, kes küsis, kas ma „Klaabut“ tahaks lavastada,“ põrutas lavastaja-koreograaf Janek Savolainen otse välja. „Sealt see kivi või õigemini muna veerema läkski. Miks mitte?“

Tõbesid trotsides

Libretist Katrin Pärna arvates muutus Avo Paistiku animafilmist kuulsaks saanud maailma taaskujutamine omamoodi väljakutseks. „Mismoodi seda muna ikkagi laval näidata?“ püstitas ta retoorilise küsimuse. „Kujunduses oleme küll üsna palju kummardusi teinud Paistiku filmile, aga lugu ise on ikka Jaan Rannapi raamatust.“

Pisitillukesest vihmapiisast sündinud Klaabu lugu vestavad tantsukeeles Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased, kellest noorimad alles üheksandat aastaringi käivad. „Tuua lastetükk välja hetkel, mil kaks kolmandikku pimedast ajast on selja taga, kõigil on silmaalused siniseks tõmbunud ja nina tilgub, on täiesti õudne. Ikka ja jälle saadetakse kiri, et see või teine ei saa haiguse tõttu tulla,“ tunnistas Savolainen easpetsiifilisi raskusi.

Sihtgrupiks pidas Pärn hinnanguliselt 3-99-aastaseid, sest samamoodi nagu eelmise hooaja „Naksitrallides“ peaksid äratundmisrõõmu lisaks lastele kogema täiskasvanudki. „Kindlasti on lastel oma naerukohad, aga päris mitu hetke peaks ka vanematele ühel või teisel moel nalja tegema,“ lootis ta. „Tänapäeva lastel on teised kangelased, ainult mõni esinejatestki on „Klaabut“ lugenud, kui emast-isast see vihik raamaturiiulisse jäänud on,“ sekundeeris Savolainen.

Kisub tihedaks

Klaabu erilist oskust oma kuju iga olukorra jaoks sobivaks muuta ning tänu sellele paljudest raskustest üle rullida saadab mitmekülgne muusika nii kodu- kui väljamaalt, eeskätt multifilmilegi heli tootnud Sven Grünbergilt. „Veetsime Grünbergiga terve päeva, misjärel varusime kaasa terve hulga tema muusikat nii juba mujal kasutatud kui seni vähem tuntud vallast,“ meenutas Pärn.

Lisaks tõdes Savolainen, et kui pealtvaatajaid mahub pisikesse Teatri Kodusse isegi üllatavalt palju ehk saja ringis, siis 35-ruutmeetrine lava jääb tõepoolest väga väikseks. „Laval peaks tegelikult ainult ühe-kahe inimese tükke tegema, kuid meil on koguni seitse tantsijat ja ära nad sinna väga ei mahugi. Aga eks siis peamegi suurematele lavadele suunduma,“ ironiseeris ka Pärn.

Sestap ongi hoogsalt rakendatud taustavideot, sest peale rahvahulga muude lavaelementide jaoks ruumi enam ei jää. „Lahendasimegi siis olukorra nii, et nii-öelda dekoratsioon on sedapuhku lapik ja ekraaninäoline. Kuna meil on ikkagi tegemist joonistatud maailmaga, saab kahemõõtmelisus mitmeti esindatud,“ selgitas Pärn.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 17/01/2019 10:21:00



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34723591804504