Küsitlus

Millises ööklubis eelistad hullata?

Linn kuldab süvadementsed üle?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Autor: Kristjan Lume

Nõlvakule kerkib moodne tare eriti suure hooldusvajadusega eakatele, mis aga kriitikute hinnangul maksumaksjale üle mõistuse kulukaks kujuneb.

Linnale läheb dementsetele kodanikele 22-kohalise hooldekodu rajamine aadressile Nõlvaku 10 esialgsete prognooside kohaselt maksma 1,472 miljonit eurot, mis aga sotsiaalvaldkonna abilinnapea Mihkel Leesi (RE) väitel on vältimatu. „Hooldekodukohtade puudus Tartus on väga tõsine probleem,“ viitas ta, et teistest omavalitsustest ostetakse juurde umbes 115 kohta. „Kui need kohad oleksid meil olemas, siis väga paljud neist inimestest arvatavasti ei oleks kusagil mujal, vaid Tartus.“

Otsi tikutulega

Nii ongi praegu Tartu Hooldekodu tasulise teenuse järjekorras 120 hädalist ja Vaimse Tervise Hooldekeskuse abi ootab 20 isikut. „Ega see seis ka mujal Eestis kuigi hea ei ole,“ tunnistas Lees. „Kui lihtsama hooldusvajadusega inimesele leiab veel kohta, siis keerulisema vajaduse puhul on see juba äärmiselt raske.“

Kriitilisemate juhtumite puhul tuleb ametnikel kodaniku aitamiseks läbi helistada kuni 15 hooldekodu. „Tavaliselt saadakse sealt eitavad vastused, et ei, nii rasket inimest me ei võta. Kui ka võetakse, on tulnud ette, et helistatakse kahe tunni pärast ja öeldakse, et olge head ja tulge inimesele uuesti järele, me ei saa hakkama.“

EKRE kohalik juht Indrek Särg tõdes, et ehkki hooldekodu rajamine linna on iseenesest tervitatav, ei saa konkreetset rahakulutust kuidagi heaks kiita. „Seda saaks teha otstarbekamalt, patsientide vajadusi paremini arvestavalt,“ märkis ta.

Nimelt tuleks Särje rehkenduste järgi üheainsa voodikoha maksumuseks 70 000 eurot. „22 inimesele korterite üürimine aastaks ajaks maksab ainult 50 000 eurot. Kas me ei raiska raha praegu, ei tekita suurt kallist projekti?“ päris ta.

Raha betooni

Lees rõhutas, et tulevane asutus asub spetsialiseeruma dementsetele, keda ei ole mitte mingil juhul võimalik tavalisse korterisse elama panna. „Need on kõik reaalsed juhtumid: mõni pissib viis korda päevas nurka, teine kisub ennast üle päeva paljaks ja jookseb õue, kolmas läheb vihaseks ja hakkab märatsema,“ tõi ta näiteid. „Nendega ei saa hakkama ka nii-öelda kerge hooldusvajadusega eakatele spetsialiseerunud hooldekodud.“

Teine EKRE juhtfiguur Eva Loskit rääkis, et kindlasti pole eesmärgiks vaeste ja haigete ahistamine, küll aga tuleb tagada, et ülearu palju krõbisevat projekteerijate ja ehitajate kaukasse ei pudeneks. „Tegelikult nendele abivajajatele võiks rohkem seda raha otse kätte minna, mitte betooni ja asfalti,“ arvas ta. „Ei ole mõtet õhu sissekirjutamist õigustada mingisuguse hoolimise või pisarate kiskumise jutuga,“ sekundeeris Särg.

Keskerakondlase Vladimir Šokmani sõnul jääb kogukonna südametunnistusele, kas nimetada raha, mis kulub eakatele, investeeringuks, võlaks või hoopis raiskamiseks. „Kas tahame nurgakest, kuhu võimalikult palju eakaid silmist ja jalust ära lükata või kohta, kus nad saaksid suhteliselt väärikalt oma päevad lõpule viia? Liivimaal on ikka kombeks olnud arvestada sellega, et iga vald peab omad vaesed toitma,“ resümeeris ta.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 18/01/2019 10:31:27



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34306216239929