Küsitlus

Kas sa Tiigi Riinat tead?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

1919. a 7. jaanuaril alustas Eesti alles formeerimisel olev vägi Viru rindel üldpealetungi.

Selle kiirele edule aitasid oluliselt kaasa meie kolm soomusrongi kapten Karl Partsi üldjuhtimisel. 9. jaanuaril vabastati Tapa raudteesõlm ja juba kolm päeva hiljem Rakvere. Kuid kaugemale soomusrongid ei pääsenud punaste purustatud raudteesildade tõttu. Tuli jääda Tapale ootama sildade parandamist. Selline oli ka ülemjuhataja kindral J. Laidoneri korraldus.

Samas saab K. Parts teada, et lõunakaarde viiv Jõgeva-Tartu raudtee on põhiliselt korras ja seda ületavad itta taanduvad väiksemad demoraliseeritud punaväe üksused. Soomusrongidele avaneb seega hea võimalus kiireks reidiks vaenlase selja taha. Heal juhul Tartuni välja. Parts otsustabki omal vastutusel saata 1. ja 2. soomusrongi Tamsalu ja Rakke suunas. Tamsalu võeti vastupanuta, Rakke pärast peeti aga lahing, mis andis mahajäetud patareide, kuulipildujate ning sõjamoona näol rohket sõjasaaki. 13. jaanuaril oldi juba Jõgeval, mille oli äsja vabastanud meie 2. jalaväepolk.

Siin kohtab Parts leitnant J. Kuperjanovit, kes kurdab, et tal on Puurmanis oma 250 partisani, ainult et enamik neist ilma relvade ja laskemoonata. Nüüd kulub äsja saadud sõjasaak marjaks ära. Kiiruga korraldatakse selle üleandmine kuperjanovlastele ning soomusrongide dessantsalgad saavad osa partisanide liitumisel tubli täienduse. Võimalus Tartu võtmiseks hakkab võtma ilmet. Seda enam, et kuuldavasti olla Jänese raudteesild Emajõel veel purustamata. Aga räägiti ka vastupidist.

Meie soomusrongid veeresid ettevaatlikult lõuna poole, kohates vaid voldi ja Äksi all punaste vastupanu. Küll sai Parts mitu kurja telegrammi Viru rinde juhatajalt kindral A. Tõnissonilt: sõita viivitamatult soomusrongidega tagasi tema staapi kaitsma. Ees seisab pealetung Narvale, millest rongid purustatud sildade pärast küll otseselt osa võtta ei saa. Parts otsustas aga Tartu suuna kasuks, mille eest võinuks sõjakohtu alla sattuda. Sest Laidoneril oli juba antud 2. diviisile käsk kolmest suunast linnale läheneda ja nii Tartu vaenlasest vabastada.

Ka punased olid märganud kujunevat ohtu ning kiiruga saatnud Tartusse oma soomusrongi ning läti küttide 6. polgu. Lisaks veel 8. Novgorodi kütipolgu. Need üksused alles asusid positsioonidele Tähtvere pargi serval, kui meie soomusrongid hästi ettevaatlikult Jänese silla ületasid ja seejärel neile vastu saadetud punalätlaste soomusrongiga kell 10.30 suurtükitule duelli alustasid. Mõlema poole tuli oli tabav, eestlaste oma siiski täpsem. Lätlaste rongi kohale tekkis plahvatustest suitsupilv ja rong kiirustas läbi Tartu jaama purustatud suurtükiplatvormi ja kuulipildujavaguniga.

Jõudnud Tähtvere pargi joonele, saatsid soomusrongid välja dessandid. Kuperjanovlased raudteest läänes, soomusronglased ahelikus idas. Punaste vastupanu ei kestnud kaua. Lahing sai peagi läbi, segaduses jalaväelased põgenesid üle Emajõe. Keskpäeval jõudis soomusronglaste dessant kesklinna ja Toomemäele. Raekoja torni heisati Eesti trikoloor.

Tol ajal veel kommertskooli õpilane olnud A. Elango nägi oma silmaga toimuvat. Seda, kuidas punaväelased jooksid Tähtvere mäest alla ja pöörasid laiale uulitsale, et jõuda puusilda mööda üle jõe. Nende kannul tulnud korralikus kolonnis soomusronglased ja kuperjanovlased, meestel näod laial naerul. Julge ja oskuslik operatsioon oli igati korda läinud. Vana kalendri järgi 1. jaanuaril 1919 oli eesti rahvale tehtud Tartu vabastamisega igati väärikas uusaastakingitus.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 10/01/2019 08:57:34



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.32995104789734