Küsitlus

FINAAL: millist ideed toetad kaasava eelarve hääletusel?

Kuperjanovi partisanid Puurmanis

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

1915. a alguses võetakse 21-aastane Kambja koolmeister Julius Kuperjanov tsaariväkke, kus temast saab peagi nooremohvitser-lipnik ja luurekomando ülem Karpaatia rindel. Pälvib 7 autasu, vapruse eest nende hulgas ka Georgi risti 4. järgu.

Saksa okupatsiooni ajal varjab end isatalus Vana-Kuustes, tegeledes Eesti põrandaalusele kaitseliidule meeste ja relvade muretsemisega. Selleks, et Saksa vägede lahkumisel võtta kohapeal kohe võim üle. 1918. a novembri keskel nimetab Ajutine Valitsus ta Tartumaa kaitseliidu üemaks ja üheks 2. polgu organiseerijaks. Ainult et enamlaste vastupropaganda Tartus on tugev, distsipliin polgus veel nõrk. 21. detsembril variseb Tartu lõunapoolne kaitse kokku ja 2. polgu mehed valguvad korratute salkadena Viljandi, Põltsamaa ja Jõgeva suunas.

Kuperjanovi alluvusse jääb vaid 9 ohvitseri ja 7 reameest. Nendega lahkub ta linnast, liites teel oma salgaga veel paarkümmend vintpüssidega õppursõdurit, peamiselt Treffneri kooli poisid. Lisandub eestimeelseid mehi mujaltki, nii et Kuperjanov otsustab moodustada omaette partisanisõjaks sobiva üksuse. 23. detsembril saab ta selleks ka väejuhatuse ametliku loa.

Salga asukohaks valitakse Puurmani mõis. Siit saadab ta kulleritega käske kogu Tartumaale, ka punaste võimu all olevatele aladele. Kutsub mobilisatsiooni all olevad mehi Puurmani. Ja tullaksegi. Peagi on siin koos paarsada reameest ja paarkümmend ohvitseri. Need jagatakse neljaks rooduks, tagavaraüksuseks ja ratsarühmaks. Tehakse algust lahingulise väljaõppega. Ainult et kõigile ei jätku veel püsse. Kuulipildujaid on ainult kaks, needki kerged, pigem automaatpüssid. Puudub vormiriietus. Igal mehel on seljas see, millega kodust sai tuldud. Üksmeele tugevdamiseks laseb Kuperjanov oma salga tunnustena kinnitada mütsi ette ja sineli või kasuka vasakule käisele mustapõhjalise vapi hõbedase kolba ja ristatud sääreluudega. Tsaariväes oli see maailmasõjaaegsete löögiüksuste, ka „surmapataljonideks“ nimetatute embleemiks.

Oma salgaga korraldab Kuperjanov Põhja-Tartumaal igati edukat partisanisõda. Retked ja luurekäigud ulatuvad kaugele vaenlase tagalasse. Rikutakse telefoniliine ja purustatakse sildu. Juliuse abikaasa Alice õmbleb meestele valgeid hõlste, mis võimaldavad lumisel maastikul märkamatuks jääda. Tavaliselt rünnatakse pimeduse varjus väikeste salkadena ja punastele ootamatult. Üheaegselt mitmes paigas, et tekiks mulje partisanide suurest hulgast. Tekitatud materiaalne kahju ei ole just suur, moraalne efekt see-eest aga tugev. Vastaspoolele näib, et Kuperjanovi mehi leidub kõikjal ja nad on tabamatud.

Partisanide üks edukamaid operatsioone oli kaasaaitamine Tartu kiirele vabastamisele 1919. a jaanuarikuu keskel. Soomusrongide ülem Karl Parts oli omal algatusel ja vastutusel otsustanud Tapalt, idasuunal olevate sildade parandamist oodates, teha julge reidi hoopiski Tartu suunas läbi segaduses olevate punaste tagala. Ainult et tal puudusid mehed ulatuslikuma dessandi tarvis. Need sai ta Kuperjanovilt, kes kohtas Partsi Jõgeva kandis. Kurtis, et tal ootab Puurmanis oma 250 partisani, ainult et relvi napib. Partsil oli samas piisavalt sõjasaagiks saadud püsse, kuulupildijaid ning padruneid. Need kulusid nüüd marjaks ära. Ja täiendanud soomusrongide dessantlasi kuperjanovlastega, läkski neil korda ühe hoogsa operatsiooniga hõivata 1919. a 14. jaanuaril Tartu. Aga sellest lähemalt juba edaspidi.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 20/12/2018 09:23:08



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.15598797798157