Küsitlus

Keda pead Tartu 2018. aasta suurimaks pätiks?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Uno Ainsoo esitlemas oma uudisteost igal kolmapäeval Vildes ja Vines kogunevale pubimälumängu teadmistejanusele seltskonnale. Rasmus Rekand

Lembit ja Uno Ainsoo on kokku pannud järjekordse naaberriigi eripalgelisi fakte puudutava raamatu „Venemaa. 1000 küsimust ja vastust“. Koos varem ilmunud Soome ja Läti raamatutega sai nüüd kokku omalaadne naabritriloogia.

„Vähe on neid, kellel naabri kohta midagi arvata pole. Alati leiab naabri õuelt midagi sellist, mis tähelepanu äratab ja erinevaid reageeringuid tekitab,“ selgitas raamatusarjakese tekkeloo olemust Uno Ainsoo.

„Enamasti kiputakse naabri kohta ikka midagi naljakat või isegi negatiivset otsima ning kes otsib, see ka leiab. Ent selleks, et naabreid ja nende tegemisi mõista, oleks arukas neid lähemalt tundma õppida. Selline lähenemine on mõistlik nii indiviidi kui ka riikide ja rahvaste tasandil. Omada teadmisi naaberriikidest ja -rahvastest pole oluliselt vähem austus- ja kiiduväärne, kui omada teadmisi oma kodumaast ja kodupaigast.“

Küsimuste-vastuste kogumik pole üles ehitatud kindlaid teemasid või ajastupiire järgides, vaid mõnusa rosoljena paljudest valdkondadest. Ainsoo sõnul lähtusid koostajad eesmärgist, et raamatut suvalisest kohast lahti lüües võiks leida järjepanu eripärast teavet. „Ja kuna suurel hulgal selle raamatu potentsiaalsetel lugejatel on veel meeles nõukogude aeg, siis suur osa küsimustest-vastustest puudutab Venemaad nõukogude režiimi aastail. Selgi perioodil juhtus meie idanaabri mail muljetavaldavalt palju huvitavat,“ rääkis kodukamara mälumängumaastiku üks värvikaid tegelasi, Uno Ainsoo.

Sütitab huvi

Autor rõhutas, et kogumik ei ole kindlasti mõeldud tõsiteadusliku allikmaterjalina professionaalsetele kultuuri- ja ajaloolastele. Pigem on vastne raamat Venemaast mõeldud maksimaalselt laiale lugejaskonnale. Tavalistele Eestimaa inimestele meenutamiseks, aga ka uute teadmiste ammutamiseks. Ning miks mitte tänuväärt abivahendiks ühisel olemisel lustaka viktoriinivooru korraldamiseks.

„Ühtlasi võiks raamat huvi äratada ja laiemalt motiveerida inimesi tundma põhjalikumat huvi meie suurima naaberriigi alal toimunu ja toimuva vastu,“ arutles Ainsoo. „Muidu võib igapäevases infotulvas jäädagi üpris ühekülgse ning tendentsliku kajastuse meelevalda. Aga pindalalt maailma suurim riik, enam kui tuhandeaastase ajaloo ning rikkaliku, mitmekesise ja eripalgelise kultuurilooga Venemaa peidab endas sootuks kirevamat sisu.“

Huviline leiab 232-leheküljelise Venemaa-raamatu suurematest raamatupoodidest, aga saab tellida ka otse autoritelt koos autogrammidega meililt venemaaraamat@gmail.com.

 

Üks tark jõuab rohkem küsida, kui ...
1. Kust on tulnud venekeelne tänusõna „спасибо“?
2. Viktor Tšernomõrdin (1938–2010) oli Venemaa peaminister aastatel 1992–1998. Väga populaarsed olid ja on Venemaal tema järgi nime saanud tšernomõrdinkad. Mis need on?
3. 2007. aastal avati Moskvas Võitluse väljakul mälestussammas (skulptorid V. Kuznetsov ja S. Mantšerev) populaarsele kirjandusteosele. Monumendi postamendile on raiutud õpetlik tarkuseiva: „Ei saa, ei või ega tohi usaldada selle inimese arvamust, kes pole jõudnud veel pead parandada“. Mis teosest on jutt?
4. Vene filmikunsti suurkuju Nikita Mihhalkov on öelnud: „See on peen mateeria. See on vene rahva üks suuremaid leiutisi“. Millise leiutise kohta need sõnad käivad?
5. Millise linna järgi on nime saanud konstant, mida määratletakse kui universaalset suurust, mis tuleb mõõtetulemusega liita, lahutada, korrutada või jagada, et saada vajalik tulemus?
6. Väidetavalt on see Pihkva oblastis Mihhailovskojes avatud mälestusmärk viimane 20. sajandil avatud mälestusmärk Venemaal. Legendi kohaselt jooksnud ta 1825. aasta detsembris Aleksandr Puškini saani eest läbi, misjärel poeet tagasi pöördus ega jõudnud Piiterisse Senati väljakule dekabristide juurde. Mis loom teenis selle teo eest endale mälestusmärgi?
7. Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi teoste „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“ kangelane Ostap Bender oli suur kombinaator ja suur mõtleja. Mida pidas ta silmas oma epitaafis „Ta armastas ja kannatas“?
8. Vene keel on rikas sõimusõnade poolest ning venelased on agarad „kolmekordseid“ ka kasutama. Siiski kasutavad intelligentsed inimesed pahameele väljendamiseks ka teisi sõnu. Nii olevat kuulus aednik ja sordiaretaja Ivan Mitšurin kasutanud vandudes üht taimenime. Millist?
9. Selle Venemaa riigitegelase ja sõjaväelase nimega on seotud mõiste, mida kasutatakse kunstlikku tegelikkust ja reaalsust moonutava ilustatud mulje teadliku loomisega. Aastatel 1787–1792 toimunud Vene-Türgi sõjas oli ta Vene vägede ülemjuhataja, ta oli ka Musta mere laevastiku esimene ülemjuhataja. Kellest jutt?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1. Sõnadest „Спаси бог“ („Jumal päästku“).
2. Viktor Tšernomõrdini vahvad väljaütlemised, mis on rahva mällu jäänud aforismide ja vanasõnadena. Näiteks: „Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu ikka“. „No ja mis siis, et lubasin, ma ju ei teinud“.
3. Venedikt Jerofejevi „Moskva–Petuški“.
4. Ropud sõnad, ropendamine (мат).
5. Tambovi.
6. Jänes.
7. Armastas raha ja kannatas rahapuuduse pärast. Tema kannatused lõppesid tõdemusega: „Ovatsioone pole vaja. Krahv Monte-Cristot minust ei saanud. Peab kojameheks hakkama“.
8. Nõges (Urtica). Vene keeles крапива.
9. Vürst Grigori Potjomkin-Tavritšeski, terminiks Potjomkini küla.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 13/12/2018 09:28:29



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.37514710426331