Küsitlus

Kas toetad ahikütte piiramist?

Esijurist sünnilinnast: elu ei saa jätta elamata

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Tartu 15. keskkoolist (praegune Descartes´i kool) võrsunud õiguskantsler Ülle Madise kiitis Taaralinna teiste omavalitsuste ees kohustuste täitmise osas märkimisväärse eeskujuna, ent toonitas, et erilist tähelepanu tuleb pöörata neile linnakodanikele, kes ise end aidata ei suuda.

Sünnilinna väisates tõdes Madise esmalt, et kuigi ta hindab väga tugevaid kohalikke omavalitsusi, peab ta töös lähtuma siiski Eesti kui unitaarriigi põhimõttest. „Kogukond teeb riigi demokraatlikuks ja muudab sisuliselt võimatuks riigis kogu võimu ühtedesse kätesse koondamise või siis mingi kergelt oligarhilise seltskonna kätte andmise. Aga kui näiteks tuleks algatus legaliseerida Tartus kanep – ikkagi ülikoolilinn –, siis loomulikult seda teha ei saa,“ heitis ta nalja.

Miljarditehas luubi all

Küll aga on riigi esijuristi arvates igati kiiduväärt kaasava eelarve projekt, mis meil juba 2013. aastal alguse sai, ent nüüdseks mitmele poole üle riigi valgunud on. „Seda on õiguskantsleri juures püütud vaidlustada, märkides, et tegelikult niisugusel viisil maksumaksja raha jaotada ei tohi,“ rääkis Madise. "Minu arvates tohib küll ja ka riigiuuendajate väited, justkui kaasavat eelarvet ei oleks võimalik teha, on minu meelest võimalik Tartu väga hea kogemusega edukalt ümber lükata.“

Lisaks soovitas õiguskantsler igal juhul mitte tahta üleriigilisi teenusstandardeid, mis küll lükkaksid vastutuse linna kaelast riigile, ent sellega ühes ka vabaduse. „Usun, et enamik inimesi tahab pälvida tunnustust ja teha asju maksimaalselt hästi, paljud ka teistest paremini. Milleks seda piirata?“ päris ta, julgustades siinset volikogu vajadusel ka riigikohtusse pöörduma. „Tartu on koos Tallinnaga juriidilistes asjades teistele omavalitsusüksustele heaks eeskujuks, nii et eks see paneb teile ka teistest suurema vastutuse.“

Loomulikult viib eelnev automaatselt mõtted kurikuulsale Est-For Investi miljarditehasele ja sellega kaasnevale kohtuvaidlusele, kus linn riigi eriplaneeringu vaidlustada otsustas. Selles küsimuses jäi Madise siiski diplomaatiliseks, manitsedes kõrgema kohtu otsust ära ootama. „Meil on vaja kaitseväele harjutusväljasid, raudteid, maanteid, siin ei ole teist võimalust kui riigi juhtimisel ja kohalikku autonoomiat sellega piirates planeeringut edendada. Iseküsimus on, kas eriplaneeringut peab saama kasutada ka selliste objektide jaoks nagu palju kõneainet tekitanud tehas,“ arutles ta.

Eesrindlikud kaugkütjad

Madise pani linnaisadele südamele, et sotsiaalhoolekande seaduses toodud teenuste kohta käivad määrused peaks olema tehtud erilise hoolega. „Mida kõikjal tuleb rõhutada: tihtipeale öeldakse, et kui inimene vajab kõrvalist abi, siis esmajoones peab temaga koju jääma lähedane ja siis omavalitsus hooldekodu ega hooldajat ei pea võimaldama, aga see ei ole tegelikult nii!“ kinnitas ta. „Mitte kellelegi ei ole pandud kohustust jääda hooldatavaga koju ja jätta oma elu elamata.“

Tegelikult peavad ennekõike lapsed ja lähedased võimalusel toetama hädaliste äraelamist rahas, aga mitte isikliku abina. „See isiklik abi on võimaluste, tõekspidamiste, lahkuse, headuse kohaselt, aga ei ole kindlasti tingimus, millest lähtudes saaks omavalitsus abi inimesele andmata jätta,“ toonitas Madise.

Üldiselt aga kaevatakse õiguskantsleri juures Tartu peale võrreldes teiste omavalitsustega väga vähe. „Paljudel juhtudel oleme saanud tuua Tartu lahendusi teistele eeskujuks, näiteks komisjoni koosseisude paikaarvutamisel,“ kiitis ta. „Eriti suur aitäh selle eest, et Tartu on praktiliselt ainus linn, mis on kaugküttepiirkonna kehtestanud üldplaneeringuga, nii nagu see on ette nähtud.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/12/2018 14:08:43



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34894704818726