Küsitlus

Kas toetad ahikütte piiramist?

Ratturid ja invajuhid alleele ei mahu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Nostalgikute unistus on täitunud ja klompkivitee pikenebki Küütri tänavani välja. Rasmus Rekand

Ülikooli tänava rekonstrueerimine tõestab, et ülimoodsad rattateed ei kõlba siiski igale poole.

Linna esindustänav vormitakse Vallikraavi-Küütri lõigus uueks kahes osas: tuleval aastal Raekoja platsist kagu-, 2020. aastal loodesuunas. „Eesmärk on tõsta ennekõike jalakäijate liikumise ohutust ja mugavust vanalinnas,“ põhjendas reformierakondlasest abimeer Raimond Tamm kokku 800 000-eurost väljaminekut.

Eeskuju Pargist

Paraku tähendab minimaalselt 1,95-meetrise laiusega kõnnitee rajamine seda, et eraldi rattatee jaoks Toomemäe külje all enam tõesti ruumi ei jää. „See lõik on lihtsalt nii kitsas, et tuleb jalakäijatele keskenduda,“ tõdes Tamm. „Autoliikluse rahustamise huvides on ka ristmikud kõik ülespoole tõstetud ehk nad käituvad ühtlasi künnistena.“

Sotsiaaldemokraat Lemmit Kaplinski tunnistas, et vaatamata rõõmule südalinna lisanduva ilusa täienduse pärast vaevab tema südant tõsine mure jalgrattaliikluse pärast. „Minu arvates on imelik, et kui me teeme südalinna mingit liikluslahendust, siis keskendume jalakäijatele ja autodele, aga jalgrattureid ei ole prioriteetide nimekirjas,“ märkis ta.

Tamm soovitas ratturitel kõnealusel objektil edaspidigi liikuda nagu tänagi – sõiduteel. „Täna ka ei ole ju jalgrattarada ega midagi seal eraldi, täpselt samamoodi saabki olema jagatud sõidutee põhimõte,“ lisas ta.

Kuna peamiseks katendiks saab olema klompkivi, soovitas Tamm kaherattaliste fännidel juba vaim valmis panna ja kiigata analoogselt pinnatud Pargi tänava poole, kuna tõenäoliselt lubatakse uuendatud lõigul mõlemasuunaline rattaliiklus. „Ette on näha, et see vajadus jalgratturitel on ja klompkivi peal sõitmine on ka täiesti normaalne,“ arvas ta. „Kes on mööda Pargi tänavat sõitnud, see teab, et seal ei ole väga ebamugav.“

Seenior tahab kohvile

Teiselt poolt kurvastavad ka autojuhid, et parkimisvõimalusi uus lahendus juurde ei tekita – selle kõrval on rattaprobleem mõnel hinnangutel täiesti teisejärguline. „Minu poole on pöördunud selle projektiga seoses väga mitmed invasõidukite omanikud, kes on mures invakohtade vähesuse pärast kesklinnas. Eriti selle tõttu, et nad raekoja apteegis käies ei saa kasutada autot, kuna meil on ainult üks invakoht,“ pahandas EKRE kohalik juht Indrek Särg. „Kui aga jalgratturid ei mahu mingil põhjusel Ülikooli tänaval sõitma, siis paralleeltänav Küüni võimaldab täiesti vaba liikumise.“

Kuigi valimisliidu Tartu Eest verivärske voliniku Vahur Kalmre arvates võiks raad kaaluda „tulevikku vaatavat mõtet“ ja raekoja taga parkimiskohad sootuks rattaparklaga asendada, siis abimeer Tamm seda pooldama ei soostunud. „Tartu ei ole nii suur linn, et peaksime ütlema, et autoliiklus on täiesti out ja me ei luba siia kedagi autoga,“ leidis ta.

Majanduskomisjoni esimees Verni Loodmaa (RE) lisas, et tegelikult ei vaeva parkimishädad piirkonnas kaugeltki vaid invakaartide omanikke, vaid ka lihtsalt soliidsesse ikka jõudnud tartlasi. „Mis seal salata, meil ju ühiskond vananeb, inimesed liiguvad natukene halvemini, aga nemad tahaksid tulla ka tassi kohvi jooma ja võibolla teinekord ka kuskil oma sõbrannade või sõpradega istuda,“ mõtiskles ta. „Nad vajavad neid kohti, kuhu auto vähemasti lühiajaliselt jätta.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/11/2018 08:42:00



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.33231401443481