Küsitlus

Kas toetad ahikütte piiramist?

Ihaste hoonestamine päästaks pendelrändest?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Haripunkti jõudnud tüli Ihaste võtmekruntide täisehitamise pärast paneb küsima, kas õilsamaks hüveks on juhusliku mööduja metsarõõm või omaniku õigus esiisade maale.

Teadupärast tõid Ihaste „väravaks“ kujunenud Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringud kokku suisa 1700 vastalise allkirjad, kes rae plaanidega sealsest alast 40% hoonestada teps mitte nõustuda ei taha. „Nõuame männiku ja metsa säilitamist senisel kujul, et vältida liigikoosluste mitmekesisuse hävinemist,“ pahandas rühmitusse Ihaste Looduse Sõbrad koondunute avalik petitsioon.

30 000 vaatajat

Linn rõhub omalt poolt ajaloolisele õiglusele: elamuala sai sisse kirjutatud juba 2005. aasta üldplaneeringusse ning üleüldse on Ihaste metsa õigusjärgsetele omanikele tagastatud põhimõttel, et vastutasuks osa maa linnale jätmise eest saavad need voli ülejäänut kasutada. „Sellega on piisavas ulatuses tagatud avaliku eesmärgi saavutamine puhkemetsa rajamiseks ja see ei kahjusta ebaproportsionaalselt kinnistuomanike huve,“ leidis abilinnapea Reno Laidre. „See on omanike poolt tegelikult väga suur vastutulek avalikkusele, et nad kõige väärtuslikuma oma maast tasuta linnale ära annavad.“

Ehkki 60% ulatuses jääb vaidluspiirkond rohealaks, ei ole Triin Lepa, Erik Mäe ja Lenne Rähn-Kuusiku juhitav seltskond sellise „kompromissiga“ sugugi rahul. „Postitust arenduse kohta on vaadanud Facebookis üle 30 000 inimese, seda on jagatud ligi 250 korda. Sellises mahus reaktsioonid on ainuüksi juba Ihaste piirkonnas pretsedenditud ja näitavad tartlaste suurt häiritust metsa hävitamise suhtes,“ põhjendasid nad.

Laidre rõhutas aga, et tegelikult jõuab nüüdse sammuga linna omandisse hoopis olulise tähtsusega rohekoridor. „Koridor, mis naaberkinnistute kaudu lõpuks Emajõeni välja jõuab, on viimane suur metsamassiiv, mis ei ole veel linna omandis,“ viitas abimeer, et mets vajab hoidmiseks just nimelt omavalitsuse hoolitsevat kätt. „Kui me vaatame Ihastet kui omandit, siis kogu ülejäänud kaardil on linn ja läbi selle kõik elanikud nende metsade kasutajad.“

Võõrad mustikad

Tartu Pereraadio Ühingu juhtfiguuri Kaja Tarto arvates tuleks aga ihastelaste murest miljööväärtuse pärast aru saada. „Üldiselt maailma mastaabis istutatakse metsi pigem juurde ja Tartu ümbruses ei ole palju metsi,“ raius ta. „Tuleks arvestada kas või kliimaprobleemidega.“

Laidre hinnangul jääbki just nimelt väärtuslikum osa metsast alles ning elamuteks raiutakse ruumi soise ala arvelt. „Meil, linnajuhtidel, ei ole mitte ainult võimalus teha kõigile meeldivaid otsuseid, vaid ka kohustus olla otsustajaks ja arvestada kõigi osapoolte huve, sealhulgas erahuve,“ õpetas ta. „Minul endal küll ei ole maasikapõldu ja aeda, kus kasvab mustikaid, aga minule ei meeldi, kui minu eramaal käivad naabrid midagi korjamas.“

Kogu ala omanikelt linnale välja osta pole aga puhtrahaliselt võimalik. „Meil on juba niigi raha puudu ja rääkides selle maa omandamisest, räägime mitmemiljonilisest täiendavast kohustusest, Marja silla lükkamisest veelgi kaugemasse määramatusse tulevikku,“ võrdles ta. „Selle planeeringu eesmärk ongi väärtuslik männimets anda avalikku kasutusse, milliseks inimesed seda tänagi tegelikult peavad. Aga ta ei ole seda, seal on eramaa sildid peal.“

Põllult tagasi

Samuti on Laidre arvates põhjendamatu väita, justkui oleks nii Tartus laiemalt kui Ihaste piirkonnas juba piisavalt elukohti. „Linna põhimure ongi see, et meil on väga vähe sobiva hinnaga elamukrunte. Kuna neid on nii vähe, siis on nad nii kallid, et 15 aasta jooksul on tuhanded meie maksumaksjad kolinud ümberasetsevate omavalitsuste põldudele, muutunud pendelrände ohvriteks, sunnitud peres omama mitut transpordivahendit, selleks et lapsi kooli, lasteaeda tuua,“ visandas ta süsimusta olevikku. „Kindlasti tahaksime, et tulevastel koduehitajatel oleks võimalus elada ikkagi linna territooriumil, kasutada ühistransporti, kergliiklusteid, mitte pendelrändajatena kusagilt uusasumitest linna käia.“

Protestijate jaoks on aga loomulikult oluline hoopis muu. „Nii Ihaste elanikel kui muudelgi tartlastel on seoses Ihaste metsaga palju nostalgilisi ja emotsionaalseid mälestusi, mida peetakse väga olulisteks,“ sedastasid nad. „Metsaga koos kaob Ihaste identiteet ja kogukonna nägu.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 15/11/2018 09:29:59



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.47041511535645