Küsitlus

Kas toetad ahikütte piiramist?

Olukorrast Eestis 1918. a novembris

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Saksa tsensuurist vabanenud Eesti ajalehed tõid nüüdsest just esikülgedel noore vabariigi elust kõige tähtsamaid teateid. Nii 12. novembril: Eesti Maapäeva kokkuastumiseks on Saksa sõjaväevõimude poolt luba antud J. Poska ja K. Pätsi nime peale. Päts ei ole vangilaagrist veel tagasi.

Nädal hiljem teatas Eesti Ajutine Valitsus, et Eestimaa piiride kaitseks ja riikluse korra alalhoidmiseks on otsustatud viivitamata kokku kutsuda Eesti Rahvavägi. Sinna võetakse esialgu 25 000 meest 21-35 aastani vabatahtlikena. Kokkukutse algab 21. novembril ja kui 28. novembriks nõutav arv täis ei tule, siis algab meeste sunnivõtmine. Teenistusse ilmutagu oma riietes ja saabastes ja vähemalt kahe paari pesuga ning ühe nädala toidumoonaga. Alla kirjutanud peaminister J. Poska ja sõjaminister A. Larka.

Paraku tõi vabatahtlike mobilisatsioon kokku vaid 800 meest. Neistki paarsada kaitseliitlast. Aga kaitseliitlasi oli üle 10 000 mehe. Eestlastest ohvitserid allutati kohe sundmobilisatsioonile. Nii tõmmati ära kaitseliidu juhtkond, mis omakorda vähendas selle võitlusvõimet. Pealegi ei tahtnud Eestist kodumaale kiirustavad Saksa väed meie meestele sõjamoona ega laskeriistu üle anda. Pigem uputati see merre või jäeti ladudesse punaväele sõjasaagiks, kui loovutati kohalikele.

K. Päts jõudis läbi raudteedel valitseva liikluskaose alles 20. novembriks tagasi Tallinna ja asus peaministri ametisse. Kuna Ajutises Valituses puudus üksmeel ja käisid ägedad poliitilised vaidlused, pandi talle kui kogenud ühiskonnategelasele suuri lootusi. Päts moodustaski kohe uue valitsuse, mis kogunes 27. novembril esimesele istungile. Olukord oli kriitiline, idapiirilt oli alanud punaväe sissetung. Mitmed ministrid arvasid, et jõuga vastuhakkamine on lootusetu, parem otsida mingit kompromissi. Sest Venemaa on suur ja punavägi arvukas. Pätsile sellised mõtted ei meeldinud. Ta põrutanud rusikaga vastu lauda ja öelnud: „Ei mingit kokkulepet kommunistidega! Meie püha kohus on vaba maad kaitsta.“ Keegi ei vaielnud vastu. Valitsuse otsus alustada Vabadussõda oli üksmeelne.

Olukord Eestis oli väga raske. Puudust tunti kõigest, eelkõige relvadest ja rahast nende hankimiseks. Samuti toidust, linnarahvas eriti. Lisandusid veel nakkushaigused. 29. novembri Päevaleht kirjutas esiküljel pea kogu Euroopat haaranud uuest epideemiast. Eestisse olla selle toonud Saksa sõjamehed, kes kodumaalt siia saabusid. Suvel haigestusid terved perekonnad, aga enamik paranes peagi. Surmajuhtumeid kopsupõletiku näol oli vähe.

Uuesti puhkes epideemia oktoobris. Novembri algul leidus Tallinnas vähe elumaju, kus keegi poleks uut haigust põdenud. Arstide arvates oli tegu influentsa ehk gripiga. Rahvasuus tunti seda „uue Hispaania haigusena“, kuna tõbi olla just Hispaaniast alguse saanud. Paranemine nõudis aega ja tõi sageli kaasa raskeid kõrvalnähtusid, seda just kopsudes. Mõneti kummaline oli seegi, et kõige rohkem oli nakatunuid mitte laste ja vanurite, vaid hoopis parimas elueas meeste ja naiste hulgas. Arvati, et siin avaldusid maailmasõja mõjud, mis inimeste närvikava nõrgaks teinud ja üldist alatoitumist põhjustanud. Meditsiiniajaloolaste arvestuste kohaselt viinud „Hipaania haigus“ hauda üle 20 miljoni inimese, seega kaks korda enam kui hukkus ilmasõja kõikidel rinnetel. Igatahes masendavad ja mõtlemapanevad arvud.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 15/11/2018 09:21:47



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.38409090042114