Kõik uudised Paberväljanne Online

November 1918 – sõnumeid Berliinist ja Pariisist

Saksa okupatsiooni lõpp vabastas eestikeelsed ajalehed range tsensuuri kammitsatest.

Toimuvast sai anda jälle tõelisusele vastavat teavet. Refereerin Tallinnas ilmunud Päevalehte 1918. a novembri teisest dekaadist. Esikohal suurte tähtedega uudised Saksamaalt.

„Saksa keiser troonilt äraastunud“. „Saksamaal sisemised rahutused“. „Üldstreik Berliinis“. „Sõjavägi läheb üle rahva poole“. „Wilhelm II põgenes koos perekonnaga Hollandisse. Holland ei anna teda liitlastele välja“. Tuuakse ära 11. novembril sõlmitud relvarahu Saksamaad alandavad nõuded. Sakslased pidid 2 nädala jooksul viima oma väed välja kõigilt läänes hõivatud aladelt. Seejuures loovutama liitlastele 5000 suurtükki, 30 000 kuulipritsi, 3000 miiniviskajat ja 2000 lennumasinat. Reini jõe idapoolsele kaldale tuli jätta 30-40 km laiune demilitariseeritud maariba. Kuna Saksamaa oli saanud sõjasaagiks palju raudteeveeremit, siis peab ta 5000 vedurit ja 150 000 vagunit, lisaks veel 20 000 automobiili, loovutama Prantsusmaale ja Belgiale. Idas viidagu kõik Saksa väed järk-järgult 1914. a sõja puhkemisel olnud piiri taha. Kõik Saksamaal olevad sõjavangid saata ilma mingi viivituseta nende kodumaale tagasi. Saksamaad ahistav mereblokaad jääb esialgu veel püsima. Küll peavad sakslased liitlastele üle andma 6 lahinglaeva ja 160 veealust paati.

Edasi sõnumid Berliinist. Üldstreik eeslinnades. Kesklinna suunduvate rongkäikude esiridades on sõjariistadega soldatid. Toimub üldine vennastumine, sõdurid võtavad mundritelt ära pagunid ja mütsitärnid. Karl Liebknecht peab keisrilossi juurde kogunenud rahvahulgale veoautolt kõne ja teatab, et peagi kuulutatakse välja Sotsialistlik Saksa Vabariik. Osa ohvitsere keeldub keiserliku armee tunnuseid maha võtmast, pageb keisrilossi ja tulistab kuulipildujatest meeleavaldajaid. Sõdurid lasevad vastu, paugutamine vältab üle tunni.

Mõni päev hiljem. Saksamaa uus valitsus on ära kaotanud piiramisseisukorra ja ajalehtede tsensuuri. Rahvale on antud usuvabadus ja vangidele amnestia, seda poliitiliste kuritegude kohta. Kehtestatakse töökaitse eeskirjad ja alates 1. jaanuarist 1919 kaheksatunnine tööpäev. Valmisõiguse saavad kõik mehed ja naised alates 20. eluaastast.

Nüüd sõnumeid võitjate leerist – Pariisist, mis alles mõni kuu tagasi oli sakslaste kauglaskekahuri tule all. Niipea, kui teade relvarahust kohale jõudis, heisati avalikele hoonetele riigilipud. Kirikukellade lakkamatu helina saatel liikusid rõõmust ja veinist joobnud rahvahulgad kesklinna valitsushoonete juurde. Toimus parlamendi erakorraline istung, millest võtsid osa kõik saadikud. Tormiliste kiiduavaldustega tervitati sel ajal 77-aastast peaministrit Georges Clemenceau’d, hüüdnimega Tiiger. Kogu sõja vältel oli ta nõudnud võitlust Saksamaa täieliku purustamiseni ja nüüd lõpuks selle saavutanud. Tema saalitulekul tõusid kõik saadikud püsti ja aplodeerisid õige pikalt. Elsass-Lotringile, prantsuspäraselt Alsace-Lorraine’ile kui Prantsumaa lahutamatule osale, saadeti tervitus. Samal ajal kõmab Invaliidide Toomkiriku juurest suurtükipaukude mürin. Paljud koosviibijad nutavad. Clemenceau sõnab: „See on saluut meie suurtele surnutele.“ Sõjaminister sirutab välja käed, nagu tahaks ta langenuid kallistada. Auavaldusena sõjas võitjate poolel langenutele tõusevad saadikud veel kord püsti.
4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõda oli oma põhiosas lõpule jõudnud. Selle hiiglasliku heitluse järellainetused kestsid aga veel mitu aastat, oli Eestigi nendest haaratud.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/11/2018 23:13:30



test version:0.19917392730713