Kõik uudised Paberväljanne Online

Tartumaa Nublu prognoosib kodusõda

Müstiline Johannes Kivipõld eelistab austajatehordide hirmus jätkuvalt nägu varjata. Erakogu

Esikromaani sisse kirjutatud reaalse abieluettepanekuga Tartu Ekspressi lugejate südamed võitnud Johannes Kivipõld on populaarsust koguvas jätkuteoses pööranud pilgu hoopis tumedamatesse sfääridesse.

Kui suvel ilmavalgust näinud “Põrge" keskendus õrnematele tunnetele, siis nüüd on Keila räppar Nublu eeskujul oma tegelikku identiteeti varjaval Kivipõllul fännidele varuks julgeolekupoliitiline analüüs “Pööris“. “Kirjutasin suurema osa raamatust suvevaheajal, kuigi pihta hakkasin juba jaanuaris, kui “Põrke” käsikiri valmis sai,” valgustas õpetajana leiba teeniv sulesepp tagamaid.

Hullumajja ravile

Loometööd jätkama innustas Kivipõldu austajatelt laekunud ülipositiivne tagasiside – tänagi näitab raamatukogude e-kataloog Ester, et majanduslikult piiratumad fännid nõuavad teost jätkuvalt nii Tartus kui Tallinnas. “Tahan lugejaid tänada, sest ilma nendeta poleks ilmselt kirjastus olnud nõus ka jätkuromaani avaldama,” ei jäänud staar kiitusega võlgu.

Uue loo taust on Kivipõllu kinnitusel lihtsakoeline: sõda ja tema erinevad faasid, alates mässust ja vastupanust, põrandaalusest liikumisest kuni tõelise sõjategevuseni välja. “Loo keskmes on üks noorhärra, kes kõige sellega toime tuleb,” vihjas mees. “Alguses üritab ta ehtsa tagasihoidliku kangelasena tekkinud olukorras parimat võimalikku teed leida: kohe ta rindele ei torma ja kangelaseks saada ei taha. Ta ei võitle aadete eest, vaid püüab lihtsalt kuidagi hakkama saada, kuid järgnevad sündmused ühiskonnas lihtsalt sunnivad teda aktiivsemalt tegutsema hakkama – aga kuidas täpsemalt, selgub juba raamatus.”

Ulja antiutoopia tegevus toimub ühes Ida-Euroopa riigis, milles on kindlasti Eesti elemente, aga ka mingil määral viiteid Gruusiale ja Ukrainale. “Kui heita pilk Eesti Raamatu Facebooki leheküljele, siis mõned venekeelsed lugejad juba soovitavad mind hullumajja ravile saata. Minu eesmärk ei ole kindlasti kedagi provotseerida ja pigem on tegu lihtsalt mõttemängu ja põneva lugemisega,” kinnitas Kivipõld.

Pronksiöö edasiarendus

Poolprofessionaalne politoloog ei tõtta küll väitma, et “Pöörises” kirjeldatud stsenaarium praeguses kontekstis võimalik oleks, aga natuke kehvema sotsiaalmajandusliku olukorra puhul küll. “Praegu küll viinahind tõuseb, aga elu läheb ikkagi paremaks ja ei ole väga tõenäoline, et midagi sellist juhtuks," sõnas ta. “Kui üks Balti riikidest ei kuuluks Euroopa Liitu ja NATO-sse ning pronksiöölaadse sündmuse kulg oleks olnud Vene Föderatsiooni vaatenurgast natuke edukam, mis siis oleks edasi juhtunud?”

Kivipõld hoiatab noori ometi, et maailm võib alati muutuda. "Kui näiteks Donald Trump peaks otsustama, et USA toetab NATO-t rahaliselt liiga palju ja see organisatsioon tuleb laiali saata või muutub ta lihtsalt tähtsusetuks, Euroopa Liidust astume välja või laguneb ta ise ära, siis on selline sündmuste käik küllalt tõenäoline ükskõik millises endises Nõukogude Liidu vabariigis,” lajatas ta.

Noorel Tartu analüütikul pole kavas niisama lahmida, vaid tõepoolest sügavamat eesmärki täita ning otsustajatele selgeks teha, et me ei tohiks rahvuspoliitikas eelkäijate vigu korrata. “Püüdsin kõigest hingest vältida mustvalget suhtumist, et ühed on head ja teised halvad: kui sa mistahes rahvusest inimest halvasti kohtled, võivad sel olla kehvad tagajärjed,” mainis ta. "Seda võib võtta mitut pidi: olgu selleks siis meie oma käitumine meie rahvusvähemuste suhtes või see, kuidas eestlasi koheldi Nõukogude Liidus.”

Internetikangelased ei peluta

Lisaks on Kivipõldu inspireerinud endise Ameerika sõjaväelase David Kilculleni “Juhupartisanid", mis kõneleb Afganistani võitlejate kujunemisest sissideks. "See raamat päris mu ootustele ei vastanud, aga pealkiri siiski kõnetas, sest näitab kuidas inimesed satuvad kriisiolukorras tegutsema pigem pooljuhuslikult ja sunnitult ning vähem aadetest ja vaadetest lähtuvalt. Määravad ikka praktilised kaalutlused,” kinnitas ta.

Internetti külvatavad salvavad kommentaarid pakuvad noormehele aga puhtprofessionaalset huvi propaganda ja psühholoogiliste operatsioonide aspektist. “Ilmselgelt on need pinnapealsed väited tulnud inimestelt, kes raamatut lugenud pole, võib-olla veerisid vaid kaane pealt mõne lõigu, nagu kombeks kipub olema,” ei lase ta end häirida. “Küllap on nad täiesti nende enda teadmata mingi hoopis peenema vankri ette rakendatud ja eks sellest teemast ole raamatus samuti juttu.”

Ennast müües

Tegelikult on Kivipõld veebiavarustes jagatavate punktide eest suisa tänulik. ““Põrkele” pandi hiljuti Goodreadsi keskkonnas üks tärn, mis oli esialgu päris valus, kuni mõtestasin selle enda jaoks nii, et kõikidele meelepärane olla ei saa. Kokkuvõttes on kirjanik nagu lits: oma raha eest võid välja anda kõike, aga kui keegi selle eest maksma nõus ei ole, kaotab töö üsna ruttu oma mõtte,” filosofeeris mees.

Nüüdseks on pühendunud fännidele juba selge, et kolmaski suurteos ennast kaua oodata ei lase. “Sellega olen jõudnud poole peale ja praegu seisan valiku ees, kuidas edasi minna. Teosed on omavahel vihjeliste seostega ka ühendatud, aga pigem abstraktsel tasandil,” vihjas literaat.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 31/10/2018 21:17:16



test version:0.20600199699402