Küsitlus

Mitme punktiga hindad kümne palli skaalal Tammeka lõppenud hooaega? (Ära unusta, et Kevin Rääbis andis kaheksa.)

Paavstist püham töötu literaat võitleb puude eest viimse veretilgani

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kirjanduskongresside sagedast külalist Siim Hiedelit (tagaplaanil) saemeeste argumendid ei huvita. Erakogu

Kirjanik Siim Hiedel on Tartu linna haljastusele pühendunud sellisel määral, et isegi organiseerunud metsakaitsjad peavad aktivistil tuure maha tõmbama.

Suleseppade suguvõsa võsukesena jagub Hiedeli päevadesse tegevust küllaga, sest lisaks haltuuraotstele ja lapselaste hoidmisele tuleb joosta ka töötukassa vahet. Sellest hoolimata jaksab mees isiklike murede kõrval südant valutada ka üha hõredamaks jääva puustiku pärast.

Hooned ohus

Näiteks Mõisavahe tänaval, kus Hiedel “üht vanainimest hooldamas käib”, kaotasid hiljuti elu neli imeilusat haaba. “Puud on läinud, nii et probleemi akuutsus justkui kadunud, aga tagasi kasvavad need ju saja aasta pärast,” ahastas ta.

Linna arboristi Tiina Ilvese sõnul toimus Mõisavahe pargi territooriumile jäänud haabade kallal lihtlabane hooldusraie: puudel olid juurekaela- ja pikitüvekahjustused. “Kortermaja vahetus läheduses kasvavatel haabadel oli tüved ja võra mass tugeva kaldega hoone sunnas,” tõdes ametnik. “Samuti oli puude juurestik pinnalähedane, mis võis keskmisest tugevamate tuulte korral põhjustadad tormiheite.”

Hiedel on märganud hoogsat saetööd ka linna teises otsas, Võru ja Lootsi tänava nurgal, kus tõmmati maha vägev kolmeharuline kask. “Oli ta siis nii ohtlik?” päris ta. “Mina vaatan suure kurbusega, kuidas rohelust rünnatakse, sest meie linnas on iga puu oluline.”

Punavõimu positiivsus

Siingi ei jää Ilves põhjendustega jänni. “Kase üks haru oli kuivanud ladvaga ja juurekaela kahjustusega, ühe haru eemaldamine oleks vähendanud teiste harude tormikindlust ja vastupanuvõimet,” selgitas ta, miks oli õigem kõik kolm haru kõige kaduva teed saata. “Kase seisundit hindas eelnevalt ka arborist Jürjo Lokk.”


Ametnike kinnitusel sai puudele saatuslikuks nõrk tervis. AS ISS Eesti

Hiedel märkis, et ega ta saagijatelt teistsugust juttu ootagi. “Naabermaja oli kaevanud, et puud varjavad valguse ära, aga seda tahaks kohe oma silmaga üle vaadata, kui palju siis tegelikult pimedust oli. Teadagi, kunagi oli meditsiinitöötajate ühiselamu, kuid nüüd on erastatud,” vihjas ta kinnisvaraomanike kahtlastele motiividele.

Hoopis parem oli rohelisel rindel olukord Nõukogude aja lõpul, mil Hiedeli väitel eales tervet ümbrust päris lagedaks ei kraabitud, vaid alati väike puusaareke jäeti. Mõisvahe parkki on tema nägemuses selline jäänukmets. “Võimu ei võinud küll kritiseerida, aga selliseid väikseid asju võis ikka arutada, kas haljastus peab olema või mitte,” nägi ta punavõimus omajagu positiivset.

Pole hipid

Eriti solvas puid taga nutvat Hiedelit aga tõik, et isegi viimastel aastatel meedias laineid lööv mittetulundusühing Eesti Metsa Abiks (EMA) tema protestiga ei ühinenud. “Kutsusin sealt mehe välja, aga temast polnud abi: tunnistas, et üks puu oli tõesti haigustunnustega!”pahandas kirjanik.

EMA üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli pani Hiedeli mõttekaaslastele südamele, et tegu pole kaugeltki mitte radikaalse hipiorganisatsiooniga, mis on vastu igasugusele puude langetamisele või majandustegevusele. “Ütleme otsesõnu välja, et me pole mitte metsade raiumise vastu, vaid heaperemeheliku majandamise poolt,” raius ta.

Kuna Eestis tehakse praegu Väli arvates üleraiet, siis ongi tekkinud mulje, nagu oleks EMA näol tegemist äärmuslike vastalistega. “Tegelikult soovime me lihtsalt tasakaalustatud, kõigi metsa hüvede, nii sotsiaalsete, ökoloogiliste, kultuuriliste kui majanduslikega arvestavat metsade majandamist,” analüüsis ta. “Selles valguses võiks öelda, et hoopis tööstusliku metsamajandamise ja üleraie soodustajad on metsade heaperemeheliku majandamise vastu.”

Mis sai tüvedest?

Küll on üleriigiline tuntus viinud selleni, et EMA poole pöördub oma abipalvetega keskmiselt 5-20 inimest kuus. “Suhtume tõsiselt absoluutselt igasse meie poole pöördunud helistajasse, ka neisse, kes teavitavad meid linnahaljastuse problemaatikast või ka, tõepoolest, üksikutest ohtu sattunud või raiutud puudest, kuna teame väga hästi, et ka linnakeskkonnas võetakse puid liigagi sageli tarbetult maha, olgu selle põhjuseks siis hoolimatu kinnisvaraarendus või haljastuskorruptsioon,” lubas Väli.

Samas nõustuvad metsakaitsjad Väli kinnitusel ka sellega, et mõnel juhul on puud tõesti ohtlikud või metsamajanduslik tegevus õigustatud, sest paratamatu on, et sellel planeedil elades inimene selle ressursse ka kasutab ning keskkonda ümber kohaldab. “Küsimus on eelkõige selles, millistes piirides me seda teeme ja kui palju eluvõimalust jätame endast erinevatele liikidele,” lausus ta.

Seepärast põrutaski metsamajandus- ja jahindusprogrammi koordinaator Mati Sepp Hiedeliga kohtuma ning loole hinnangut andma. “Lugu pole võimalik menetlusse võtta, sest puud olnud ka tema hinnangul seest mädad ning muutunud kõrvalasuvatele majadele ohtlikuks,” resümeeris Väli. “Iseküsimus on, mida oleks tulnud teha mahasaetud tüvedega, kuna ka linnakeskkonda on vaja lamapuitu, mis sealset mikrobioloogilist mitmekesisust rikastaks. Iseasi, kas kõnealuses kohas selliseks bioloogilist mitmekesisust soodustavaks haljastuspraktikaks ka ruumi oli.”

Männid palmideks

Sepp täheldas sündmuspaigal sedagi, et hukkunud haabade kõrvale jäeti samas alles noored männid. “Need saavad nüüd, mädade haabade raiumise järel vabalt kasvama hakata ning hea õnne korral linnakeskkonda veel järgnevad 200 aastat rikastada,” püüdis Väli lõpetada optimistlikumal toonil.

Hiedelit ajas viimane väide aga varasemast veelgi enam närvi. “Eriti värdjalik on see puude kärpimine: ilusatest sihvakatest mändidest tehti mingid palmid, kisti oksad maha, nii et jäid ainult ladvad,” kurtis ta. “Üllatas EMA seisukoht, et männid saavad rohkem õhku ja valgust – see on rohkem selline metsamehe jutt.”

Hiedel tunnistas, et hapnikutootmise seisukohast ei muuda mõni puu midagi, kuid linnakeskkonnas mängivad need üliolulist esteetilist rolli. “Maha võtta on lihtne ja on vist ka mingi kohustus tagasi istutada, kuid see lohutus on väike, et saja aasta pärast midagi kasvab,” tõdes ta.

Istutavad asemele

Ilves rõhutas vastu, et raieloa väljastamisel linnaruumis lähtutakse eelkõige puu seisundi ohtlikkusest inimese elule, tervisele ja varale ning pikka perspektiivi pole sugugi unustatud. “Erakinnistutele raieloa väljastamisel soovitame teha asendusistutust; linna haljasaladele ja uutele arendustele istutatakse igal aastal märkimisväärne kogus puid ja põõsaid, et tagada roheluse säilimine,” ütles ta.

Väli avaldas lootust, et Hiedel suudab lõpuks siiski mõista, et jätkusuutlikuks eesmärgiks on tasakaalustatud metsamajandus, aga mitte äärmuslik puude säilitamine. “Kui puu tõesti on linnakeskkonnas läbi mädanenud ja selle tõttu majadele ning puu all jalutavatele inimestele ohtlikuks muutunud, siis oleks meie ühendusest vastutustundetu selliste puude maha võtmise vastu vaielda,” lausus ta.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/10/2018 12:24:17



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.31802296638489