Küsitlus

Kas toetad ERM-i esist haljastuslahendust?

Tantsukool peab (aasta- ja) avamispidu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kui koolijuht Krõõt Kiviste jõevaatega akende ees piltnikule poseerima asus, märkas kolleeg Eliis Sarapuu asendis vajakajäämisi. Shatés pole patt õpetada õpetajat. Rasmus Rekand

Neljapäeva õhtul kogunevad sadakond tantsusõpra ja nende sõbrad, et ametlikult avada Shaté tantsukooli Emajõe-äärne maja. Legendaarses hoones, kus varem on jalga keerutanud päris mitu põlvkonda.

Endises Atlantises seadis Shaté end sisse tegelikult juba mullu augustis. „Umbes nagu uue kodu puhul – enne soolaleivapidu tahtsime sees asjad enda käe järgi korda sättida,“ põhjendas kooli asutaja Krõõt Kivistik, miks bakhanaalidega aasta oodata tuli. „Nüüd said teisel korrusel meie viis stuudiot valmis. Ikka on küsitud, kuna vaatama võib tulla. Seega teemegi korraga etenduse ning majatuuri.“

Raamid ei pea vastu

Krõõda ja Shaté tuhkatriinulugu algas eelmise sajandi lõpul, mil Kaiu piiga tuli ihuüksi Tartusse keskhariduse järele. Oma lõbuks ette võetud algklassitüdrukute tantsutrennikesest on 21 aastaga kasvanud linna suurim, 700 õpilasega tantsukool. Lisaks veel mullu käivitunud Tantsuakadeemia, kuhu oodatud kõik, hoolimata vanusest või varasemast tantsukogemusest.

„Tänaseks oleme sootuks laiemas mõttes huvikool,“ vastas Krõõt pärimisele, mis kahe kümnendiga kõige rohkem muutunud on. „Kui algusaastate mõtted tiirlesid selle ümber, kuidas aga uus rühm avada ja keerukamaid samme selgeks saada, siis täna on minul ja koolil eesmärgiks hoopis aidata lapsel leida iseennast. Lihvida meeskonnatööd, arendada loovust, leida vaprust, seada ise endale eesmärgid ja need ellu viia. Mitte ei liiguta me lapsi siin nagu malenuppe mööda etteantud ranget ruudustikku ega vala ämbriga teadmisi või oskusi pähe. Palju olulisem on lapsel teada, mida tahab ning julgust otsida oma teed, laiemas mõttes.“

Nii näiteks said tantsuga „tagaukse kaudu“ tuttavaks poisid, kel esmahuviks hoopis film. Tiimi arutlustest on läbi käinud mõte, kas tantsukool terminina raamiks juba ei ole muutunud. Tegu on siiski kaunite kunstide kooliga üldisemalt.

Tiimile, mis üllatuseks pelgalt 15 liikmest koosneb, jätkub Krõõdal kiidu- ja tänusõnu ohtralt. „Mina pole keegi ilma nendeta. Hämmeldusega kuulan kusagil koolitusel teiste huviharijate jutte, kuidas kõige põletavam on kaadriprobleem. No kui sa neid ise mõttes kaadriks pead, pole head nahka loota. Huvihariduse eeltingimus on see, et õpetajal endal on huvitav. Lapsi ära ei peta!“

Tänapäeva muinasjutt

Ka Shaté Atlantisesse jõudmise lugu meenutab pisut muinasjuttu. Kui Krõõda kõrvu ulatus kõmu ööklubi võimalikust lõpetamisest, asus ta omaniku, endise tantsulapse vanema, meelsust sondeerima. Kuidas nüüd siis glamuuri ja meelelahutuse, šampanja ja striptiisi asemele MTÜ? Kas sellised rohkem hallitanud keldrivõlvide või pööninguhämarusega ei seostu? Siiski leiti ühine keel. Kaubad justkui koos, ent kui hõigati välja Atlantise viimane pidu, ilmus nagu kivi alt välja tosinkond ärivähki Uus-Atlantise plaanidega.

„Olime juba oma tiimiga käinud kohapeal arutlemas, inspiratsiooni hankimas, kui järsku tõmmati pidurit,“ meenutab Krõõt eelmist suve. „Pettumus, aga kergendus natuke ka. Augustis puhus tuul äkki taas teiselt, meile soodsalt kursilt. Ärihaid ainult sogasid vett. Mul oli justkui vanaema juures purdel seismise hetk – kas julgen hüpata? Kui sügav on? Külm?“

Krõõt kinnitab naerusuiselt, et nüüd on pea kindlalt vee peal ja suplemine käpas. Pole kerge, aga ei kurda ka. „Ise tahtsime – ise teeme ja pingutame! Tunne on seda väärt. Esimest korda ei pidanud sel sügisel ühtki tõsiselt tantsida tahtjat ukse taha jätma.“

Ja tulevikuplaanidest võiks veel mitu artiklit koostada. Kohe algab remont, et endisesse diskosaali rajada black-box, kus kutseline tantsuteater regulaarselt etendusi annaks. Jah, muidugi, ikka enda oma – Dance Company. Kohvikuruumid ootavad tahtmist täis tegijat. Ennelõunad tühjavõitu, aga ometi pole paljudel koolidel ruume liikumiseks või loometööks. Siinne keskkond, peegelsaalid ja seinamaalid…

Oh, peaks kodanikud ometi häältega toetama, saaks kaasava eelarve rahaga jõele ujuvlava. Mis muidu kalda ääres pakuks soovijale võimaluse varbad märjaks teha, ent etenduste tarvis kesk vetevooge ulbiks. Saksamaal olla selliseid mitu. Pööra pea otsast kui ägedad!

Maja saab kohe poolsada! Kuidas toonasel avamisel käinud taas kokku saada?! Muidugi tuleb retropidu teha! Kutsuda inimesed pilte saatma ajaloost! Leidsime ise siit kappidest…

Shatés elu ja ideed voolavad. Mitte targu, nagu Emajõgi, vaid kose ja kärestikena.



Poolsada pöördel

1962. aastal Voldemar Herkeli projekteeritud Emajõe-äärsel kultushoonel on vaid üks talv puudu suurest juubelist – 50 aastat valmimisest. Esimese paikkino Illusion asemel ehitatud tol ajal erakordse arhitektuuriga asutuses paiknesid originaalis söökla, baar, kulinaariakauplus ja muidugi restoran, mis sõpruslinn Kaunase järgi nime sai. Üleliidulise agitatsiooniga kolmevõistlus VTK (Volga-Tarvas-Kaunas) võis alata.

Sajandivahetuse eel toimunud rekonstrueerimisel moonutati tugevalt hoone algset ja elegantset 60ndate modernismi stiilis välisilmet. Ööklubi alustas majas aga tegevust juba varem. 1995. aastal Alexela Entertainmenti omanikud Juhan Kolk ja Urmas Past suurustasid toona, et kunagises kartulikeldris tümpsuvate kahetonniste kõlarite heli kannatab kõrvutada Londoni ja Stockholmi kuninglike ooperiteatrite võngetega. Tantsuplatsi kolmest küljest piiravatele pannoodele tuli ajahätta jäänud Navitrollal pintslitõmbeid kooparahva tantsukirest lisada suisa avapidustuste ajalgi. Lindi asemel lõikusidki pomod ribadeks kunstniku pintsaku. Hilisem pee-errpioneer Aune Past õhkas, kui hästi uus paik ühendab Tartule sobilikult äri ja kultuuri.

2002. aastal asus veepiiril ulpiva Atlantise tüüri juurde kohvikutevõlur Olga Aasav. Algas elukestev sisekujunduskatsetuse aeg, kus „enneolematut“ ja „äsja remonditud“ Atlantist sai huviline uudistada pea igal sügisel. Diskotaadid aga karke enam korralikult alla ei saanud, isegi retro loosungi peale ning mullu suvest tuli legendil taas ajavete tulvale alla vanduda.

Tants, nagu näeme, pole maja maha jätnud viie aastakümne jooksul kordagi.

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 26/09/2018 20:51:48



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.35010600090027