Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Koos Saksa vägede saabumisega läks võim Eestis üle sõjaväe juhtkonnale – 8. armee staapidele.

Lõuna-Eesti allutati 60. kindralkomandole, asukohaga Tartus Aia tänava uues ja avaras ülikoolile ehitatud hoones. Viivitamatult hakati ellu viima saksastamispoliitikat, mis nägi ette riigikeelset haridust ja siinsete kõrgkoolide – ülikooli ning veterinaariainstituudi – muutmise saksameelseteks koos saksakeelse õpetusega. Juba 7. märtsil teatas Tartu okupeerinud 77. Diviisi komandör kindral Adams, et venekeelne Jurjevi ülikool on suletud ja sügisel avatakse Landesuniversität zu Dorpat. Loengud vene keeles tuleb lõpetada ja eksamitega jõuda ühele poole 20. Märtsiks. Seejärel venelastest õppejõududel ning tudengitel lahkuda Tartust rongidega Sarmaatia lagendikele.

Nõukogude Venemaal otsustati Tartust varem evakueeritud varade ning uute ešelonidega saabuva kaadri abil rajada uus ülikool Voronežis. Juuli keskel ja augusti lõpul asusidki Tartust teele kaks pikka raudteeešeloni.

Nendega lahkus üle tuhande inimese, 39 professorit ja 45 muud õppejõudu koos perekonnaliikmetega. Samuti rõhuv enamik vene üliõpilastest. Oli ka üksikuid eestlasi, kel lõpueksamid pooleli ja kõrgharidus käega katsuda. Nendega koos läks meditsiiniprofessor H. Koppel, et kohapeal asja korraldada ning eksameid vastu võtta. 12. novembril avatatigi Voronežis ülikool, mille juhtkond ning professuur koosnes pea täiesti endistest tartlastest.

Tartus käisid aga täie hooga ettevalmistused kohaliku – saksa keeles Landuniversität’i avamiseks. Need ülesanded pandi 8. armee staabile ja Tartu linnapealiku juurde moodustatud komisjonile. Kõigepealt koostati uus põhikiri, seda lausa militaarsete käskude ning keeldude vormis. Kehtestati range Preisi ornung, mis varasemaid akadeemilisi vabadusi suures osas eiras. Õppejõududel tuli igal nädalal esitada täpne aruanne tehtud õppe- ja teadustööst, ja seda päevade lõikes. Nähti ette üliõpilaste lojaalsuse kontroll ja peale õppemaksude veel mitmesuguste lõivude tasumine. Erinevalt tsaariaegsest suurkoolist ei piiratud aga enam juudi rahvusest üliõpilaste vastuvõttu ettenähtud kvootidega.

Keiserliku Saksamaa valitsus pidas Dorpati ülikooli ümberkorraldamist tähtsakspoliitiliseks ülesandeks. Lisaks kohale jäänud baltisakslastest õppejõududele suunati siia 33 professorit ning dotsenti Göttingeni, Berliini, Müncheni, Königsbergi ja teistestki kõrgkoolidest. Enamik oma erilala võimekad ning akadeemilise karjääri alguses seisvad noored teadlased. Rektoriks määras 8. Armee ülem Tartu ülikooli hästi tundva baltisakslasest sisehaigust professori Karl Gottfried Dehio (1851–1927), prorektoriks aga Königsbergi ülikoolist toodud juuraprofessori. Väejuhatus nägi igatahes tublisti vaeva sõjaolukorras napiks jäävast kandidatuurist sobivate persoonide leidmisega ning nende käsu korras Tartusse kamandamisega. Täielikult uuendati õigusteaduskonna õppejõudude koosseis. Endiseks jäeti aga luterliku usuteaduskonna professuur, kes oli kogu aeg saksa keeles õpetanud. Arstiteaduskonna 22 õppejõust olid 14 kohalikud. Veel tegutsesid ajaloo-keeleteaduskond ja füüsika-matemaatika fakulteet. Nii et kokku 5 teaduskonda, kelle 68 õppejõust oli teaduste doktoreid ning professoreid 60. Igati muljetavaldav koosseis.

Üliõpilasi immatrikuleeriti pisut üle tuhande. Enamikus sakslased ja juudid. Kuna paljud rahvuslikult meelestatud eestlastest ja lätlastest noored otsustasid saksa keeles kõrghariduse andmist boikoteerida, siis jäi nende rahvuste esindajate arv õige tagasihoidlikuks. Kõige enam sooviti õppida meditsiini, mistõttu arstiteaduskonna tudengite arv lähenes 600-le. Sõjaolukorda arvestades oli see ka mõistetav. Pealegi oli arstil leib alati kindel – olgu riigikord milline tahes.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/09/2018 21:03:17



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.40147280693054