Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Eskiisil kenitleva autopargi järgi otsustades saab elu sotsiaalmajas olema äraütlemata ihaldusväärne. Tartu LV

Ka igati moodsad eurorahade eest kerkivad vähekindlustatud kodanike eluruumid tikuvad „parmupindade“ taaka kandes tõelisi abivajajaid eemale peletama.

Kredexi toel paneb linn Tüve tänavale püsti koguni 56 korteriga sotsiaalmaja, ent kriitikute hinnangul võib ka 2,5 miljoni eurone omaosalus linnale liiga suureks ampsuks kujuneda. „Kas Tartu ei võta endale liigset koormust, arvestades, et Euroopa sotsiaalharta punktid, mis käsitlevad inimese eluaseme tagamist, on Eestis riiklikult ikkagi vastu võtmata?“ arutles EKRE kirjandusteadlane Indrek Särg.

Mittekodanikud hoidku eemale

Põlise sotsialisti Heljo Pikhofi sõnul on meede aga hädavajalik. „Kes on käinud sotsiaalpindadel inimeste pool, teab, et nad elavad oma tervisehädadega puuküttega majas, kus on välikäimla ja nii edasi – need tingimused ei ole pehmelt öeldes inimväärsed,“ kirjeldas ta.

Särje analüüsi kohaselt võib veel väheks jääda projektis sisalduvast kitsendusest, et abisaajad Tartu linna sisse kirjutatud olema peavad – siin võiks ju karmusega tubli sammu edasigi astuda. „Kas edaspidi ei peaks mõtlema selle peale, et oleks ka Eesti Vabariigi kodakondsus ära märgitud, et ei oleks sellised inimesed, kes on küll Tartusse kuidagi tulnud, aga kes pole kodanikudki?“ jätkas ta mõttekäiku.

Sotsiaalosakonna hallatav tareke saab olema orienteeritud väga erineva suunitlusega „nõrgematele“ – nii liikumispuudega rahvale, kellele spetsiaalselt mugav ligipääs tagatakse, kui ka rahahätta sattunud paljulapselistele peredele. Just selline ühes pajas keetmine sunnib aga näiteks IRL-i suurmõtleja Mihhail Lotmani kogu projektile põhimõtteliselt vastu seisma. „Mulle ei meeldi, et lasterikkad ja üksikvanemaga pered on stigmatiseeritud koos puuetega inimestega,“ rõhutas ta. „Ma arvan, et need kategooriad nõuavad täiesti erinevat lähenemist.“

Ohtlik lõks

Leibkondadele, kuhu kurg normaaljaotusest sagedamini asja on teinud, peaks omavalitsus Lotmani arvates hoopis aitama omaette väärikat elamist võimaldada. „Sotsiaalmajad on teatud mõttes lõks. Nende inimeste olukord, kes seal elavad, tavaliselt ei parane,“ leidis ta.

Sellist seisukohta 2018. aasta arvamusliidri suust pidas 2006. aastal sama tiitli pälvinud sotside raudvara Marju Lauristin aga äärmiselt kurvastavaks. „See tegelikult jälgib seda vana stereotüüpi, et sõna „sotsiaalne“ on stigmatiseeriv ja et kui me räägime, et puuetega inimeste vajadusi tuleb arvesse võtta, siis see on halvustamine,“ kurtis ta.

Opositsioonilise Lauristini arvates on linnavalitsuse samm igati õige, kuid veel parema sammuna soovitas ta nimetuse „sotsiaaleluruumid“ käibest üldse maha võtta ja asendada see neutraalsemaga: „eluruumid erivajadustega inimestele“. „Kahjuks on sotsiaalkorteritele ja -majadele tekkinud tõesti selline halvustav tähendus,“ märkis ta. „Mitte sellepärast, et need inimesed on halvemad, vaid sellepärast, et seni on tõesti antud väga kehvi, häbiväärseid eluruume nendele erivajadustega inimestele, olgu need siis lastekodudest tulijad, puuetega inimesed või suured pered.“

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/08/2018 09:47:59



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.40361595153809