Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Vaesus päästab müügimeestest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kevadhooajal jäid Pungari pajatused (104. jagu) pooleli Antalya hotelli ees, kus ta vaatamata 64 eluaastale Türgi helide saatel uljalt tantsu lõi.

Alguses tehti pidulistest niisama mingi ussilaadne moodustis, kus käed eesseisja puusadele tuli panna, siis jõudis aga aeg intiimsemate tantsude juurde. Minu südame vallutanud giidiprintsess Kertu Rentsel andis mulle kahjuks korvi, nii et tuli suvaline tüdruk, kes varem vehkimisele kõrvalt kaasa elas, “põrandale” haarata. Istudes tundus veel enam-vähem normaalne, aga kui püsti tõusis, sai selgeks, et on minust peajagu pikem ja kehaehituselt nagu Türgi hobune. Jalga keerutamata tantsulõvi siiski ei jätnud.

Soovida jättis lauapealne: tasuta pakuti küll nii valget kui punast veini, kuid põhjamaise viinasõbra jaoks maitseb see kõik nagu hapu vesi. Karahvinid olid ka näruselt tillukesed, mahutades vaid liitri. Käratasin kelneripoistele, et mulle võiks korraga kolm sellist ette panna. Algul veel käisid lähkreid täitmas, lõpuks pidin juba ise meelde tuletama, et valagu aga juurde. Oli ju reegel, et joo, palju tahad, ja sellist asja kauboi omale kaks korda öelda ei lase.

Peale Kertule kaotatud südame kaotasin esimesel päeval pastaka, teisel taskuräti, kolmandal kadusin ise ära ning neljandal realiseerus halvim stsenaarium mõeldavatest: pillasin Rhodosele rahakoti 60-70 euroga. Targa investorina pääsesin kõige hullemast seetõttu, et olin kaasa võtnud kaks kukrut: ühe eurode ja teise kohalike liiride jaoks. Saatuslikuks sai kiire käik tax-free-poodi, kust ploki väärt Cameli suitsu 21.50 eest soetasin. Hea seegi, et jommispäi maha ununenud passi laevapõrandalt lõpuks üles leidsin.

Iga õnnetus on samas millekski hea. Türgi müügimehed teatavasti ju tagasihoidlikkusega ei hiilga ja käisid lõpuks kogu reisiseltskonnale korralikult närvidele. Nii kui lettidel mõnd kenamat jopet uudistama jäi, pinisesid ümber nagu parv mesilasi igas võimalikus keeles. Minu puhul tähendas see muidugi sama, mis kurttumma veenmine – ei võta umbkeelset ussi- ega püssirohi. Kui aga ausalt purssisin, et “No money!”, jäi vereimejate kamp automaatselt vait.

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383)
Viimati muudetud: 16/08/2018 08:49:14



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.38549518585205