Kõik uudised Paberväljanne Online

Linn suunab uue põlvkonna õdakulgi tarkust taga nõudma

Vahest venitaks hilisem avakell Karlova kooli jütside näod oluliselt rõõmsamaks? Rasmus Rekand

Rahanappuse ja ruumikitsikuse tingimustes võivad nõukaajast tuttavad õhtused vahetused koolides taas reaalsuseks saada.

Vähemasti sotsiaaldemokraadist Tartu ülikooli raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul on muretsemiseks kõigiti põhjust ning kahevahetuseline kool ei kujuta tuleviku arengukavadest endast mitte moodsat ja paindlikku, vaid sunnitud lahendust. „Osas linna piirkondades on ilmselgelt tegemist koolikohtade puudusega ja see, et tervikuna on koolikohti piisavalt, tegelikult ei lahenda kuidagi seda probleemi,“ tõdes ta. „Mõnes linnaosas lihtsalt on nii lapsed kui lapsevanemad väga sunnitud olukorras, neil ei ole kodupiirkonna puhul võimalik valida, kas lapsed lähevad hommikupoole või pärastlõunal kooli.“

Lennu-taadu eeskujul

Haridusvaldkonna abilinnapea Madis Lepajõe leidis samas, et ehkki praegu võib nii Kesklinna, Veeriku, Karlova kui Tamme koolis kohanappust täheldada, on tegu õnneks ajutise murega. Kui elanike arv just kõiki prognoose eirates galopeerivalt kasvama ei kuku, peaks ehitajate ennastsalgav töö renoveeritud koolimajade näol peagi kõigile tarviliku laua-tooli leidma.

Halliku hinnangul aga tuleks ühevahetuseline kool igaks petteks juba põhimõtte pärast kivisse raiuda. „Ennelõunasel ajal on laste tähelepanu parem kui pärastlõunal,“ põhjendas ta.

Lepajõe väitel sellist üksühest seost uuringutest siiski välja lugeda ei saa – nii nagu täiskasvanute, leidub noortegi keskel nii lõokesi kui öökulle. „Mina tõusen üldjuhul igal hommikul 5.30 üles, minu abikaasa 7.30, aga oma töö me teeme ikka kuidagimoodi ära,“ tõi ta isikliku näite. „Lugupeetud president Lennart Meri töötas öösiti, mis väga häiris kindlasti tema alluvaid, aga nii on.“

Põrsas kotis?

Sots Heljo Pikhof sõnas, et mõte erinevate töökorralduslike vajadustega lapsevanematele erinevate võimaluste pakkumisest kõlab küll iseenesest hästi, ent reaalsel läbiviimisel on vajaka jäänud kommunikatsioonist. „Kui vanemate juttu kuulata ja neid e-kirju lugeda, jääb mulje, et nende soovidest on üle sõidetud,“ viitas ta sügisel uut süsteemi katsetava Tamme kooli näitele.

Lepajõe soostus teavitamise pärast endale ja haridusosakonnale küll tuhka pähe raputama, kuid lisas, et kogu info on protsessi algusest saadik olemas olnud ka koolidirektoril. „Võib-olla oleks saanud ühte koma teist paremini teha, aga vähemasti jaanuaris oli kooli kodulehel ka üleval, et õppetöö hakkab toimuma kahes vahetuses, nii et ükski lapsevanem nagu põrsast kotis seda teise vahetuse teadmist ei ostnud,“ täpsustas reformierakondlasest hariduskomisjoni esimees Mihkel Lees.

Esialgu puudutabki reform vaid esimese klassi jütse, mis selle ka kõigile osapooltele oluliselt valutumaks muudab. „Õppetöö algab Tamme kooli näitel kell 12 ja lõpeb kell 16 ehk lapsevanemal, kelle laps sellel õppeaastal käib lasteaias, kuhu ta viib lapse kella 8-ks hommikul ja toob ära kell 5 õhtul, ei muutu mitte midagi. Ta ei pea muutma oma töölkäimise režiimi,“ selgitas Lepajõe. Nimelt on põnnidele tagatud ka hommikupoolne pikapäevarühm, kust ei puudu ei huvitegevus ega järelevalve.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 02/08/2018 08:36:13



test version:0.1892409324646