Küsitlus

Kelle avalik abieluettepanek liigutas sind enim?

Sodijad saadavad Kasekese viimsele teele

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tartu Ekspressi rahvahääletusel linna ilgeimate majade sekka valitud endine kultusrestoran saab kunstikelt uhke surirüü. Viktoria Arro

Metsik tänavakunstifestival Stencibility püüab lõplikult selgeks teha, kas grafitikunsti on ikka mõtet kivinäoga ametnikel viimse piirini reguleerima tükkida.

Stencibility on korraldajate sõnul tänavakunstifestival selle kõige esialgsemas tähenduses. „Me usume vaba ja iseseisva tänavakunsti vajalikkusesse ja toetame seda ideed läbi oma tegevuse ilma püüdeta taltsutada metsikuid tänavakunstnikke,“ selgitas eestvedaja Sirje Joala. „Festival koondab kunstnikke ja tänavakunstihuvilisi, kes seda vaadet jagavad.“

Doktor grafitimeister

Üsna varsti lammutatakse Tähe tänava legendaarne restoran Kaseke ning kultuurirahvas soovib anda talle veel viimase võimaluse särada. „Nimelt avame seal kõikidele joonistamiskoha, kuhu võib igaüks iga kell seinale midagi lisada,“ vihjas Joala.

Taaralinna vurab kleepsudel kokku 150 kunstniku looming, mida eksponeeritakse galeriiks muudetud veoautos. „Meie jaoks on tähtis, et tänavale tekkinud teosed oleksid kohaspetsiifilised ja loomulik osa keskkonnast. Seepärast oleme Stencibility residentuuri kutsunud Igor Ponosovi Venemaalt, kes loob siinveedetud ajal linnatänavatele vaid Tartu jaoks mõeldud installatsioone,“ märkis korraldaja.

Samal viisil analüüsib meite linnaruumi doktorikraadiga tänavakunstiuurija Javier Abarca Hispaaniast, kes jagab kõigile oma avastusi loengu ja linnaretke vormis, kus ta õpetab linna tajuma just nii, nagu teevad seda tänavakunstnikud ja grafitikirjutajad. Korraldajad rõhutavad, et tõelise elamuse saamiseks on hädatarvilik osa võtta nii reedel kell 18 Hektori hostelis peetavast loengust kui laupäeval kell 12 üle linna salapärast äärealade kulgevast retkest.

Kõrvu kodututega

Neljatunnine tuur põhineb vihjetel: iga osaleja saab giidilt suuniseid selle kohta, kuhu järgmisena liikuda. „Selleks, et saada mõjus kogemus, läbib iga inimene retke üksi või paarikaupa,“ hoiatas Joala.

Retke eesmärgiks on grafitifännide arvates just avastada eiratud paikasid - kohtasid, mis on vabad kommertsist ja kontrollist. Kohtasid, kus on ruumi ja võimalusi mõtiskluseks. „See on linn, kus võib kõike juhtuda!“

See paralleel-linn laieneb ümber teadaoleva linna, võttes prügimägede, ehitusplatside ja suurte infrastruktuuride vormi. Aga see lekib ka päris linna, täites iga lõhe ja prao, mis on jäänud süsteemis kasutamata: tühjad krundid, sillaalused, raudteeäärsed, tunnelid ja mahajäetud hooned. „Kontrolli puudumine muudab sellise paralleel-linna loomulikuks elukeskkonnaks väljaheidetutele, kelleks võivad olla kodutud, aga ka grafiti- või tänavakunstnikud,“ lausus Joala.

Et aga tagada kunstnikele maksimaalne loominguline vabadus ka festivali ajal tegutsedes, viiakse läbi eksperiment, kus seina omanikud on "annetanud" oma seina lõuendiks ise teadmata, mis sinna peale ilmub. „Festivali lõpus saame otsustada üheskoos, kas parima tulemuse tänavakunsti puhul saavutab kooskõlastamine ja reguleerimine või usaldus ja vabadus,“ resümeeris Joala.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/06/2018 09:08:35



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.31352400779724