Küsitlus

Kas toetad 15-sentimeetrise muru maksimumpikkuse tühistamist?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Teie lemmik “asotsiaal” on kallilt puhkusereisilt tagasi ning kirgi ja elamusi kurguni täis topitud.

Vahetult enne minekut julges üks vanamutt poepingilt minu vastu sõna võtta – et miks ma lehes kõiki kritiseerin, aga enda kohta seda ei kirjuta, et taarat vean. Siin lendas ta võhiklikkusega totaalselt orki: prügikastist ei korja ma pudeleid iialgi, kõik on puhtalt isikliku tarbimise tagajärg. Vähemalt kord nädalas tuleb ikka suurem laadung ära viia, sest kogemustest tean, et tühi klaaspudel 350 grammi kaalub. Tema joogu piima edasi, neid pudeleid vastu ei võeta.

Nexuse laululind

Miskipärast Türgi ja Kreeka reisil keegi mind asotsiaaliks ei sõimanud. Vastupidi – tõelise seltskonnahingena suutsin 200 inimest naerma või vähemalt muigama ajada. Domineerisin sedavõrd, et ülejäänud seltskonda eriti ei mäletagi, mõne üksiku käest ainult küsisin nime. Täiesti hall kamp, kes ilmaski millegi põnevaga silma ei torka.

Seda küll ühe erandiga. Ma ei suuda uskuda oma õnne, et viie bussitäie rahva seas sattusin just sellesse bussi, keda juhatas giid Kertu, kellega novembris Küprosel juba seiklesime. See silmipimestavalt ilus blondiin kinnitas, et kogu eelmine trupp mäletab mind hästi ja loomulikult tema isegi. Jõudsime ühele meelele, et ilma minuta oleks turismiäri väga igav. Pealegi kattub tema perekonnanimi kohaga, kuhu peaaegu end joonud olen: Rentsel.


Kas Uuno ja uue südamedaami platooniline suhe peab kauguse tuleproovile vastu? 

Kertu lähedus võttis vana naistemehe muidugi higistama, pealegi puudus bussist igasugune konditsioneer. Võtsin kohe üles Nexuse lauluviisi “On nii kuum, et põletab huuled”, mis kõrval istunud kolm teismelist täiesti pöördesse ajas. Juba teiseks päevaks oli kõigile selge, kui kõva mehega tegemist on. Mingi poiss õiendas, et "Uuno, laula veel!”, kuid mina vastasin, et edaspidi kehtib taks üks euro minuti eest. Tasuta lõunaid ei ole.

Pidev seatapp

Hea mineku saime sisse juba Tallinna lennujaamas, kus nõudsin teenindajatelt, et mind nimele kohaselt esimesena lennukisse lubataks. Natuke küll vaidlemist oli, kuid kõik lõppes hästi ja pressisingi enne teisi peale. Selliseid ettevõtmisi on edukaks reisiks lihtsalt vaja, muidu kõmbid kamba võõrastega nagu matuserongkäigus.

Esimene öö Antalyas Grand City Hotelis kujunes täiesti hullumeelseks, minutitki ei saanud kehva teeninduse ja õlle puudumise tõttu magada. Kaasa polnud sealt haarata midagi, ei seepi ega šampooni. Pakuti ainult kummalisi vatitikke, mis isegi istmiku pühkimiseks ei kõlba, ja naljakaid dušimütse.

Söök ei kõlvanud ammu kuhugi. Kahjuks ei saanud sealsed pruunlased vist küll aru, kui neile eesti keeles ütlesin, et meil toitub siga ka paremini. Paralleel jäi neile mõistmatuks, sest moslemid ju sealiha ei söö. Küll võis iga mõne tunni tagant tekkida tunne suurejoonelisest seatapust – tegelikult rögises imaam läbi valjuhääldite õõvastavat palvekutset.

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383)
Viimati muudetud: 06/06/2018 23:01:39



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.35969090461731