Küsitlus

Millist Tartuffi filmi ootad suurima ärevusega?

Veearvesti võttis vanahärralt usu helgemasse tulevikku

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tõnis Abiline teab, et talle pole Turu tänaval enam palju aega antud, ning selle vähese jooksul ei palu ta kaaskondsetelt muud kui lugupidamist. Kaur Paves

86-aastase Tõnis Abilise karm kogemus näitab ilmekalt, kuidas moodne kommunaalkorraldus vana kooli härrasmehe lihtsalt jalge alla tallata võib.

Sedavõrd pika eani on Turu tänaval vanaduspõlve veetva Abilise vedanud ikka karm karastus, mistap on ka igati loogiline, et just külma vett tema majapidamises soojemast ametivennast oluliselt rohkem kulub. Seni sai vana veemõõtja Abilise hinnangul oma tööga hakkama igati eeskujulikult, ent ometi otsustas kodumaja haldav Ropka Elamu selle ühel saatuslikul päeval välja vahetada.

Töömehe omavoli

“Alguses sain ma aru, et nad lihtsalt taatlevad seda – nii on ju alati tehtud!” sajatas Abiline veel takkajärelegi. “Töömees midagi seal asjatas ja alles siis, kui ta juba läinud oli, sain aru, et vahetati hoopis uue, täiesti taatlemata vastu välja! Panid minu arvesti lihtsalt pihta!”

Lüüa saanud õiglustunne viis pensionäri pikema jututa haldusfirmasse kohapeale aru nõudma, ent suuremat tolku polnud sellestki sammust. “Neil jäi veel õigust ülegi, et nii asjad käivadki – uue arvesti 32-eurone hind pannakse lihtsalt kommunaalarvele juurde ja kõik. Tahtsin siis vähemalt vana arvestit tagasi saada, kuid selle peale ainult naerdi, kes ma selline üldse olen,” kurtis ta. “Teatasin kohe politseile, kuid nemad suunasid mu otse kohtusse.”

Ropka Elamu heakorrajuht Kristine Veider-Nurm mäletab Abilise külaskäiku selgelt. Sealjuures on ta aga veendunud, et oponendile kõike korrektselt selgitatud sai ning et täpselt sel viisil arvestite vahetamine käima peakski. “Abilisele pakuti vana arvestit tagasi, kuid sellest ta keeldus,” väitis ta.

Vahendas ähvardusi

Abiline on püüdnud oma ahastust jagada ka korteriühistu juhatuses, ent seal vaid külma ükskõiksuse vastu põrkunud. “Ütlesin küll esimees Janre Kursile, et ajagu see asi korda, aga tema vastas, et ärgu ma teda segagu. Ei julge või ei viitsi tegeleda,” pahandas vanahärra.

Võitlusesse üksi jäetud Abilise kahtlused ulatuvad veelgi sügavamale, sest kodutare juhatusse kuulub ka üks Ropka Elamu juhtivtöötajatest. “Eks selle taga mingi korruptsioon ole, kuigi väga hästi ma seda asja ei jaga,” teadis Abiline. “Virutavad päise päeva ajal.”

Kurs kinnitas omalt poolt, et on võimete piires Abilisele protsessi selgitanud – on ta ju isegi sarnase arvestivahetuse suisa kaks korda üle elanud ja peab seda igati normaalseks sündmuste käiguks. Vaidlus on kestnud juba mitu kuud ning paraku lõppu veel ei paista. “Olen vahendanud Abilise ähvardusi nii haldusfirmale kui kohtule,” meenutas esimees. “Samuti küsis minu käest infot piirkonnapolitseinik.”

Mantlipärija ootel

Toogu vastaspool lauale kui palju argumente tahes, Abiline jääb oma arvestit taga nutma ning sealjuures ka veendumusele, et oluline leivaraha tema käest röövitud on. “Olen 86 aastat siin ilmas elanud, kuid niiviisi lüpstakse mind esimest korda,” märkis ta.


Vana poliitvangina ei oota Abiline abi kohtult, vaid jääb lootma omakohtu peale.

Varasem tulemuslikkus annab eakale mehele siiski lootust, sest kord on ta samas majas elava Ropka Elamu ninamehe juba seljatanud, kui võõrliiklejate pidurdamiseks kõnniteele raudteepostid paigaldas. “Tema lasi alguses need maha saagida põhjendusega, et tuletõrje ja kiirabi ei saa ligi,” meenutas ta. “Aga mina ähvardasin, et kui poste nädalaga tagasi ei panda, lähen politseisse. Ja pandigi tagasi – töömehed veel kurtsid, et otsustagu ära, mida tahetakse.”

Sellega Abilise kangelasteod ei piirdu. “Meie õue peale taheti trafopunkti rajada. Kopp oli juba maha löödud, kui läksin dokumente küsima, mida muidugi anda polnud,” kirjeldas nooruses tublisti poksi ja ju-jitsut harrastanud mees. “Oma käega lõin ehitusplatsi laiali ja sinnapaika asi jäigi – nüüd on meil seal toredad parkimiskohad.”

Tegelikult ootab eakas Abiline juba ammu nooremat abilist, kes kõik tema kommunaalvõitlused edukalt üle võtaks ja võiduka lõpuni viiks. Lööks ta ju isegi meeleldi ihaldatud korteriühistu esimehe ametikoha konkurendilt üle, ent kahjuks on tervis elupõlisele töörügamisele alla vandunud. “Sain juba mitu aastakümmet tagasi ajuinfarkti – käe olen iseenesest tööle saanud, aga kirjutada enam ei suuda, ühe sõrmega kuidagi toksin,” paljastas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 23/05/2018 23:20:13



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.32238602638245