Küsitlus

Kas toetad 15-sentimeetrise muru maksimumpikkuse tühistamist?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Vägevate sammaskäikudega kvartalisuurune kaubahoov on oma välise imposantsusega jätnud tugeva jälje nii tartlaste kui lähikonna maainimeste, eelkõige laste mällu.

Nende esimene linnaskäik oli ikka seotud kaubahoovi külastamisega. Muljet avaldas nii poodide kui kaupade rohkus, aga teinekord ka avatud ustel seisvad sellid, kes julgustasid kohmetuvõitu kundesid sisse astuma, sest „siin on ja siit saab kõike, mida maainimese süda ihaldab“.

Arhitekt Arnold Matteus meenutab kaubahoovile spetsiifilisi aroome. Tunnetades linnu õige mitme meelega, jäi talle kaubahoov ninna just talurahvakaupade – tökati, juhtnaha ja heeringate lõhna poolest. Erinevalt kesklinna kohvikute, kondiitriäride ja lillepoodide hoopis magusamatest aroomidest. Põlistartlasest arstiteadlane Kaljo Villako (1919–2001) kirjutab oma lapsepõlvemälestustes „Ajarännak I“ (1999), et kaubahoov oli linnas otsekui omaette nähtus. Aleksandri ja Kauba tänava nurgal asus vendade leppade pudupood. Edasi tuli jalanõudekauplus ja Poe tänava nurgal Luksepa riideäri.

Poe tänava poolse külje võttis enda alla mitme tavalise müügiruumi ühendamisel kujunenud Märt Jänese riidekauplus, kus oli Tartu kõige rikkalikum valik kangaid. Vanast M. Jänesest tasub pikemalt kõneleda. Sündis 1869. a Karula kihelkonnas Valgamaal, suri 1933. a sügisel Tartus. Alustas Valgas poepoisina, tuli 1894 Tartusse riideäri selliks ja hakkas 1899. a ajama juba iseseisvat äri. Tegeles nii hulgi- kui jaemüügiga ning peagi peeti tema riidekaubandust suurimaks mitte ainult Baltimaades, vaid ka Soomes ja Poolas. Tartu kaubahoovis oli Jänesel peale kangapoe veel valmisriiete osakond ja rätsepatöökoda. Hiilgeaegu seisnud üks kogenud müüjatest peasissekäigu juures, teretanud kundesid ja pärinud nende soovide järele, et siis juhatada otse õige leti juurde. Tekkis kuskil pikem järjekord, rutanud ta müüjale appi, et aga kauplemine kiiresti sujuks.

M. Jänes oli peale selle agar ühiskonnategelane ja metseen. Toetas mitmesuguseid kultuuriüritusi ja seltse. Ostis kunstiteoseid, kuigi ta nendest teinekord vähe mõistis. Jalgpallimängu aga mõistis ja kutsus enda juurde tööle Tallinna vutiässasid, tänu kellele tuli Tartu Olümpia 1939/40 esimeseks väljastpoolt Tallinna Eesti meistriks.

Reklaami huvides andis 1903. aastast välja tasuta Jänese riidekaupluse kalender-tähtraamatut, mida rahvas luges ja ka hindas. 1934. a kalendris meenutasid teda värsid.

„Mart Jänes kooles ära
see õilis, kuldne mees,
kes palju head on teinud
me väikse riigi sees.“

1940. a lõpul natsionaliseeriti kõik kaubahoovi poed ja peagi alanud suur sõda tegi 1941. a juulis koos Saksa vägede jõudmisega Emajõeni Tartu ühele markantsemale ehitusele lõpu. Kuna sakslaste peajõud olid suunatud üle Pihkva ja Luuga Leningradi vallutama, õnnestus punaväel hoida kaks nädalat rinnet Emajõel. Nende suurtükkidest sai just kaubahoovi kant rängalt kannatada. Fr. Tuglas kirjutas oma Metsapäevikus: „Pühapäev, 20. juuli. Öösel kohutav pommitamine ja linnas hirmsam tulekahju kui kunagi varem. Kogu taevarand leekides.“ Sel ööl süttis ka seni tervena püsinud kaubahoov ja kogu kvartal põles täielikult maha. Eduard Sellekese hilisematelt fotodelt on näha masendavat ahervaremete välja, mis praeguseks on muudetud linna keskseks haljasalaks.

Kaubamaja tahmunud müürid ja sambad lammutati 1941–1942 õige pea: tsaariaegsed rohmakad, kuid veel tugevad tellised kulusid hädapärast ära taastamis- ja remonditöödeks. Poe tänav jäi liikluseks alles, Kauba nime kandnud uulits kadus aga tasandatud ahervaremete prahi alla. Ja on seal pargi osana praeguseni.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 23/05/2018 23:02:08



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.35497689247131