Küsitlus

Millist Tartuffi filmi ootad suurima ärevusega?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Mina peesitan artikli ilmumise ajal muidugi Türgi päikese all, kuid mis teil, matsidel, sellega asja – sähke parem lugu sellest, kuidas teie banaanivabariigis tööinimesest lugu peetakse.

Enne reisi hoidsid nõudlikud kliendid oma teenri, Kaunase puiestee 20 majahoidja tegemistel teravalt silma peal ja mingist looderdamisest juttu olla ei saanud. Õllehindade poolest on soodsaimaks poeks rebinud Kaunase puiestee mini-Rimi, kuid kunagi ei saa kahjuks head halvata. Tee Rimisse viib vältimatult mööda terve päev maja ees peesitavast vanaeidest – nägin juba kaugelt, et ta mu letti võtta kavatseb. Jooksis mulle järele ja rõhutas, et majahoidja peaks ikka tööd ka tegema. Lubasin, et teen majaesise puhtaks, ja oma sõna ma pean. Iseasi, millal.

Paberist õunad

Vanamuti enda südametunnistus pole ka sugugi puhas. Laseb aga oma kaks taksi õue peale lahti ja siis üks pritsib julkasid ühes, teine teises nurgas. Põhjendas mulle veel, et tema neil sabas joosta ei jõua ja et poeg vahel käib koristamas. Mina seda küll näinud pole. Lõpuks jõudsime kompromissile, et maksab mulle oma sita rookimise eest viis eurot lisaks.

Kes minu elutöö kallal veel näägutada soovib, meenutagu kõigepealt, et kõiki kojamehi ei saa ühe mütsiga lüüa. Objektil ja objektil on oluline vahe. Meil näiteks jäi ka pärast lume sulamist maa säravvalgeks: suitsukonisid oli lihtsalt nii tihedalt laotatud. Prügimajandusse pole mõtet laskudagi: alles see oli, kui terve ämbritäis mädanenud õunu paberi ja kartongi kasti valati. Ühekaupa pidin neid sealt siis välja õngitsema.


Kaunase puiestee hinnaparadiis mini-Rimi ei asu Uuno villast küll sugugi kaugel, kuid sinna pääsemiseks tuleb läbida vaenulike jõudude kadalipp.

Tähistan juba mitmendat kuud, et minu suurim vaenlane Jevgeni Ossinovski tagasi astus. Lõpuks ometi tuli mõistus koju, kuigi muidugi oli selleks juba ammu aeg. Leidis küll mingi lolli ettekäände, kuid neid leiab ju alati. Eks ta end täis tegi – meenutasin oma kolumnis juba 2015. aastal, et joodikutega ei ole mõtet võidelda. Umbrohi ei hävine. Kui juba Gorbatšov sellega hakkama ei saanud, siis miks mingi poisike üldse üritab? Armsad napsisõbrad, see ei ole võit mitte ainult mulle, vaid meile kõigile.

Nokats pähe

Suures võidueufoorias ja reisiärevuses leidsin endas jõudu andestada Maximale, kelle “tuhande odava toote” petukampaania peale ajutise boikoti välja kuulutasin. Õlu on seal siiski meeldivalt odav ja munegi müüdi 99 senti karp – endal mul viimaseid ju napib. Eks enne nii suurt elumuutust tuleb ikka endas selgusele jõuda, mis elus tegelikult oluline on, ja vajadusel teine põsk ette keerata.

Paadunud reisisellina tuletan kõigile meelde, et ülearu täis ei ole ka mõtet graafikut broneerida. Novembris Küprosel pakuti 149-eurose lisatasu eest kahepäevast ekskursiooni ja ainult lollid võtsid selle vastu: kahe bussitäie rahva peale piisas ühest bussist. Hoopis mõnusam oli hotellitoas õlut rüübata ja telekat vaadata – ka puhkusest tuleb puhata. Nüüd Türgis planeerisin teadlikult ühe täiesti vaba päeva, et kohalikku väärt õlut mekkida. Niigi kulub tuhandeeurone lotovõit kopikapealt luksusreisile ära.

Mis siin muud kui 970 liiri taskusse, Türgi nokats pähe ja lennukile. Tuline jutt käis südamest läbi, kui avastasin, et minu armas peakate tegelikult hoopis Hiina odavtööjõu valmistatud on – miski pole siin ilmas ka püha! Aga töökate murjamite tarbeks lasin juba 20 eurot üheeurosteks müntideks vahetada ning kauba peale kahman naljaviluks veel 20 ühesendist, mida seal käibelgi pole, ka kaasa. Teadupärast on sealkandis valgetel turistidel tavaks ka “na tšai” jätta ning mul sellest va krabisevast kahju pole – Kivilinna kauboi poolt on igas kõrtsis 1,01 eurot garanteeritud.

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383), toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 26/05/2018 11:10:13



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.31090807914734