Küsitlus

Mitme punktiga hindad kümne palli skaalal Tammeka lõppenud hooaega? (Ära unusta, et Kevin Rääbis andis kaheksa.)

Žest Rootsi suunas varjutab Armeenia

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sellise sulni tänavajupi ristisid meie järgi meie Rootsi sõbrad. Mida võrdväärset on meil vastu panna? Uppsala LV

Rae otsus magusaimal krundil tänavalõik sõpruslinn Uppsala auks nimetada pole möödunud teravate kriitikanootideta – puudub Rootsi linnakesel ju konkreetse piirkonnaga igasugune seos.

Kuivõrd tänavu täitub 30 aastat Tartu linna ja Uppsala kommuuni vahelise sõpruslepingu sõlmimisest, on sisuliselt juba langenud otsus, et TÜ sotsiaalteaduskonna ja Inglisilla vahelt tähetorni poole roniv tänavalõik 24. mail ametlikult volikogus Uppsala tänavaks ristitakse. “See oleks selline väga ilus ja viisakas žest,” kinnitas reformierakondlasest abimeer Reno Laidre, et ei ülikool ega ülejäänud asjassepuutuvad kinnistuomanikut pole Lossi tänava alt ümberkolimisele vastu vaielnud.

Parrot või Tarbatu

Sots Kadri Leetmaa leidis aga, et kui meretagused sidemed tõepoolest sedavõrd vankumatud on, võiks Uppsala ju mõne hoopis pikema ja esinduslikuma tänava vaderiks saada. Laidre oponeeris sellele seisukohale tõdemusega, et 15 sõpruslinna seas on kesklinna saadud teejupp väärikaks märgiks küll. “Ega Tartugatan Uppsalas ei ole ka oluliselt suurem ja pikem,” märkis ta.

Hoopis teise nurga alt pikeeris ideed EKRE kohalik ninamees Indrek Särg, kes meenutas, et Uppsala linnaga Toomemäe tänaval küll vähimatki seost pole. “Lõigul võiks olla ülikooli esimese rektori G. F. Parroti nimi või võiks ta kunagise Tartu kohanime järgi näiteks Tarbatu tänav olla,” fantaseeris Särg.

Keskerakondlasest tohterpoliitikul Nikolai Põdramäel on välja käia veelgi selgepiirilisem alternatiiv: anatoomikumi juurde viiv ajalooline tee suisa peab edaspidi kandma anatoomiamuuseumi rajaja August Rauberi nime. “Venestamisperioodil oli Rauber üks vähestest, kellel lubati arstiteaduskonnas saksa keeles loenguid pidada,” meenutas Põdramägi 1841. aastal sündinud legendi.” Töölt lahkumisel pidas ta üliõpilastele jumalagajätukõne. Selles märkis elu kolme põhiülesannet, milleks pidas soojätkamise kõrval töötamist ühiskonna heaks ja kultuuri arendamist.”

Treppide rägastik

Linnavolikogu esiajaloolane ja Põdramäe parteikaaslane Aadu Must seevastu leidis, et Uppsala nimest paremat enam ei leiagi. “Seda ei saa panna kuhugi äärelinna korterelamute ette, aga siia, läbini akadeemilisse piirkonda, sobib ta põrgulikult hästi!” põrutas vanameister.

Mis aga puutub Parrotisse, siis tema on Musta eksperthinnangu kohaselt Inglisillal juba piisavalt väärikalt jäävustatud. Liiati oleks professori väitel alusetu omistada just talle ülikooli taasavamine 1802. aastal. “Kõik otsused võttis vastu tsaar Paul I, kes volitas oma erivolinikku Andreas Gothard Manteuffelit, Vene luure meest number kaks, tegema Tartusse üks ülikool, mis koolitaks Vene impeeriumile tublisid inimesi,” raius Must.

Kui juba isikukultusesse laskuda, siis võib muidugi tekkida oht, et nimede talletamisel lõppu ei tulegi. “Armeenia diasporaa Tartus on öelnud, et võibolla võiks ühe trepi, mis läheb Ingli- ehk Parroti sillale, ristida Hatšatur Abovjani trepiks, sest nad koos tõusid kunagi Araratile,” rääkis Must. “Võib-olla see ongi hea mõte, võib-olla ei ole.”

Armeenlaste mõttekäik on sütitanud ka staažika munitsipaalpoliitiku Merle “Tartu Heaks” Jäägri. “Terve see Toomemägi on igasuguseid treppe täis, mis on täiesti nimetud,” nõustus ta palju kannatanud Kaukaasia rahvakilluga täielikult. “Võiks ikka need trepid ka kuidagi ära nimetada, et siis sa jumala täpselt tead, millise trepi juures me kokku saame.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 10/05/2018 10:16:36



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.36817693710327