Küsitlus

Kas sõiduõpetaja naljad on sind solvanud?

Päästjate viperused ajasid rahva marru

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Naabrivalve päästis Sassi tänava häärberi seekord halvimast, ent pildiloleva idülli taastamiseks kulub veel tublisti tööd. Erakogu

Mure naabermaja loomade pärast ja keset külma talvepäeva tänavale lahmav vesi keerasid üleaedsete põlengut imetlenud aktiivsed linnakodanikud sedavõrd üles, et nad tuletõrje võimekusse enam ei usu.

Töötuna on Kaire Saare peamiseks väljundiks köögis raamatute lugemine ja akna peal suitsetamine. Pole siis ime, et just tema kargel talvepäeval esimesena vastasmajast tõusvat suitsu märkas ja viivitamatult häirekeskusesse helistas. Tagantjärele tõdeb daam, et parem võinuks ta päästetööd enda peale võtta.

Mustlaste punker

„Kolmekesti väntasid pool tundi autokatuselt redelit alla!“ sajatas ta nähtut. „Ometi olid laste elud mängus!“

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik kinnitas, et redelit läks vaja alles siis, kui põleng oli põhimõtteliselt kustutatud. „Päästjad otsisid kohta, kust voodrit võimaliku tuleohu kontrollimiseks lahti võtta nii, et selle tõttu sünniks võimalikult vähe kahjusid majale,“ selgitas ta. „Seepärast tuligi redeli asendit ja asukohta sobivama koha otsimise käigus korduvalt muuta.“

Varemgi ajakirjanduse vahendusel töökultuuri olulisusele tähelepanu juhtinud pensionär Kalle Järvi, kelle juures Saar „hea tuttavana“ õnnetu juhtumi ajal parasjagu aknalaual kõhutaski, soostus tagamaadele enam valgust heitma. Nimelt olla põlengu ohvriks sattunud Peipsi äärest pärit vene perekond, kes oli varasema mustlaste punkri korralikuks kahekordseks elamuks vuntsinud. „Peremeest pole ma üle poole aasta näinud - käib kogu aeg komandeeringutes,“ märkis ta.

Päästekeskuse ametlik statistika räägib Saare tähelepanekutest erinevat keelt: ekipaaž jõudis kohale kuus minutit pärast väljakutset ja veel kolm minutit hiljem alustati tegevusega. Poole tunni pärast oli tulekahju - põlema süttinud välissein - sisuliselt kustutatud. „Prioriteet oli päästjatel inimeste evakueerimine majast, nende hulgas oli mitu last ja nende ema,“ kinnitas Kiik. „Paraku tundub pealtvaatajatele sageli, et päästjad jõuavad kohale liiga hilja ja tegutsevad liiga aeglaselt.“

1789 aitab

Saare ja Järvi kriitika ei piirdu samas vaid redeli kallal ukerdamisega. Ühiskonna hapramasse sfääri kuuluva paari jaoks on ülimalt olulised ka laitmatus korras olevad kodutänavad, mida talvine performance märkimisväärselt kahjustas. „Vesi jooksis maha, aga mitte voolikust,“ vihjas Järvi irooniliselt. „Tänav oli pärast ikka väga libe.“

Vesi sattus päästeameti kinnitusel tänavale pumba klapisüsteemi rikke tõttu, mille pärast umbes 150 liitrit vett takistamatult pumbast välja voolas. Kiik pani aga kriitikutele südamele, et päästjate jaoks on ikkagi kõige tähtsam tulekahju kustutamine ja selleks kasutatakse olemasolevaid vahendeid maksimaalselt.

„Kahjuks on vesi seni parim ja kättesaadavaim aine, millega tulekahjusid kustutada ning selle valgumist teele ning talvel külmumist ei saa takistada,“ tõdes ta. Info libedatest teelõikudest edastatakse linna heakorratelefonile ning linna teehooldus parandab liiklusolusid esimesel võimalusel. „Paraku ei ole ka voolikud kaitstud purunemise eest, mille tagajärjel võib vett sattuda sinna, kuhu pole plaanis seda lasta.“

Jalamaid sündmuskohale spetsialiste juhendama-õpetama tõtanud („Olen juba kord selline nuhk!“) Saar valutas südant veel suitsusesse majja jäänud neljajalgsete pärast. „Hea küll - lapsed toodi välja, aga loomad?“ päris ta nii kohapeal kui tagantjärelegi. „Ütlesid mulle, et ei leidnud loomi üles - otsinud siis ometi paremini!“ Õnneks ükski elusolend vahejuhtumis siiski kannatada ei saanud.

Süütud bemaripoisid

Kiik rõhutas, et majast juhatati välja inimesed, kes autos sooja said. „Kuivõrd olukorra hindamisel sai üsna pea selgeks, et majja põleng ei levi, siis polnud vajadust loomi välja külma kätte tuua. Nad oleks võinud ju ka ehmudes plehku pista,“ arutles ta.

Kes ja kas üldse aga võis Sassi tänava rahu kallale kippuda, on praegu alles selgitamisel. „Neil on majas keskküttekatel ja keegi oli visanud majast söed seina ääres olnud autorehvide peale. Kõigepealt läksidki need rehvid põlema ja siis juba maja välisvooder,“ kõlas Järvi versioon. „Ega seal palju kustutada olnudki, aga tuba oli suitsu täis küll. Majal ei olnud häda midagi, kuid välisvooder oli küll veidi põlenud. Kogu see suits tuli neist rehvidest rohkem.“

Saarel polnud aga põhjuste üle juurdlemiseks aegagi - niivõrd hõivatud oli ta isehakanud komandöri rolliga. „Mingid bemaripoisid sõitsid ka autoga mööda ja asusime koos tegutsema. Selles olen kindel, et nemad süütajad polnud,“ teadis ta. „Kahju ainult, et mul telefoni kaasas polnud ja kogu lugu filmida ei saanud.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 12/04/2018 10:57:04



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.39466404914856