Küsitlus

Millist bussikorraldust eelistad?

Vangla meelitab uut personali ülipoppide ekskursioonidega

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ekskursioonigrupile pakkusid enim põnevust valvuritevastased rünnakud. Sten Sang

Eduka sotsiaalmeediakampaania tulemusena kutsub Tartu vangla regulaarselt huvilisi endale külla. Milleks küll ometi?

Laupäeva ennelõunal on 2002. aastal avatud kompleksi uudistama kogunenud pea sada entusiasti. 94 000 m2 suurusel alal Emajõe lammil asuvasse pätimekasse karmide korralduste kohaselt keegi oma mobiilset semu sisse smugeldada ei saa. Rääkimata siis joovastavatest ainetest ning relvadest – ka need korjatakse saabunute meelehärmiks kõik käest ära. Teed asuvad juhatama direktori asetäitja Kristo Kulo ning üksuse juht Kairi Piller-Petrov.

Pätt pole ohtlik

Grupikaaslaste meeleolu jälgides näen elavat huvi kinnipeetavate elutingimuste ja vaba aja tegevuste vastu. Esimesena juhatatakse meid 23 000 m2 üldpinnaga vangla puhkealale, kus saab mängida lauatennist ja endale ise maitsvat einet moorida. Saame võimaluse kiigata tüüpilisse kongi, kus toimub ka vangide toitlustamine. Ei mingit USA filmidest tuttavat ühissööklat ja nõrgemalt vennikeselt pudru äravõtmist! Turvalisuse kaalutlustel toimub söögi andmine lukustatud kongides.

Edasi liigume spordi- ja kunstisaalide poole. Ekskursantidel jääb hing kinni, kui giidid tutvustavad pahalaste loomingut. Olen valmis pea iga teise valminud teose omale kopsaka tasu eest koju ostma.

Vahepeal jalutame hoonete vahel hoovis ja korraks kostub provokatiivne vile üksusejuhi Piller-Petrovi suunal. Naise karm pilk vaigistab esineda soovija ning saame rahus edasi liikuda.

Vangide ohtlikkuse teemal esitab meie grupp kõige rohkem küsimusi. Varateismeline noormees soovib innukalt teada, kas valvuritevastased rünnakud on väga ekstreemsed. Piller-Petrov rahustab noorsandi: „Vangla on väga turvaline, kuna siin on olemas kõik enesekaitsevahendid. Alates kummikinnastest kuni teleskoopnuiani. Pigem on ohtlik selle varustuseta tänaval liikuda, kui siin oma tööd teha."

Direktori asetäitja Kulo lisab, et ekstreemseim rünne on olnud silma sülitamine ja isevalmistatud lõikevahendiga vehklemine. HIV-positiivsete kohta eraldi infot valvuritele ja vangidele ei jagata ning ühtlaselt koheldakse kõiki asutuse kliente.

Priiuses tööle

Positiivse ilminguna toob Kulo välja eriala õpetamise vanglakaristuse kandmise ajal. Kinnipeetavatel on võimalik tegeleda nii puidu- kui ka metallitööga. Esindatud on ka puhastusteeninduse ala ning võimalik on abistada köögis ja vanglapoes. Erialalõpetajad saavad korrektse tunnistuse, kus keegi nende nime vanglatempliga määrima ei hakka. Ühiskonna jaoks on olulisem seaduse vastu eksija sulandamine normaalse elu sekka, kui ta vabaneb.

Edasi liigume juba usu poole: meid ootab vanemkaplan Olavi Ilumets. Mees on sel aastal vangla territooriumil laulatanud kaks paari ning ristinud kolm last. Mõned vangid on esitanud paariminekuks sooviavaldused ja nende elukaaslased käivad hetkel väljaspool vanglat leeris. „Võimaluste piires pakume hingehoidu erinevatele uskudele. Hetkelgi on käimas jumalasõna ennelõuna usust huvituvatele vangidele," sõnab Ilumets.

Vangi sattunud kodaniku peresidemete jätkumise tarbeks võimaldab asutus külastusi ja ööpäevaseid koosviibimisi. Maksma peab nii ruumi kui ka külalise toitlustamise eest, kuna oma moona vabalt sisse tarida ei lubata. Hinnaks jääb umbes 30 eurot ööpäeva eest. Kindlasti peab olema tõendatud sügav isiklik side kinnipeetava ja külalise vahel.

Põnev buss

Pärast kaht tundi ootab kirsina tordil hoovi peal vanglabuss ja mehed erivarustusega. Grupiliikmed tunnevad elavat huvi just elektrišokirelva vastu. Demonstreerija saab omast suust kinnitada, kui kiirelt halvab relv inimkeha ja kuidas kõvemad mehed enne langemist vaid kerge „aaa" suudavad karjuda. Viis sekundit elektri all olevat olnud tema elu pikimad, kui omal nahal masinat proovida otsustas.

Teen lähemalt juttu 19-aastase Marisega, kes on varem külastanud ka Viru vanglat. Neiu on kergelt pelglik ning tunnistab, et hoovis liikudes vältis ekstra silmkontakti vangidega. Samal ajal avaldab ta rõõmu, et on loodud nii palju võimalusi seadusega pahuksisse sattunud inimese arendamiseks.

.

29-aastane Kaidi külastab Tartu vanglat juba mitmendat korda. Eelnevatel kordadel on ta tulnud külalisena ja nüüd registreeris end ekskursioonile. Eriliselt pani ta silmad särama just vanglabuss ja laual esitletud erivahendid.

Peamise motivaatorina tööle tulemisel toob viiendat aastat vangla direktori leiba mekkiv Raini Jõks välja töökoha stabiilsuse, kindla palga ja huvitava töö. Põhjused lahkumisel olevat töö mittesobivus, uued väljakutsed ja kõrgem töötasu väljaspool vanglat.

Personali leidmiseks teeb Tartu vangla pingutusi nagu enamik teisi organisatsioone, sest häid inimesi on tööturul piiratud arv. Asutus panustab ka olemasolevate töötajate säilitamiseks.

Mis uusi töötajaid hirmutab, ei oska Jõks täpselt öelda. “Üldiselt võib väita, et mõningane hirm on inimestel lihtsalt vangla ees. Olen ise Tartu vanglas töötanud viisteist aastat erinevatel ametikohtadel ja saan kinnitada, et mingit eraldi foobiat pole vaja tunda. Vanglas töötada on turvaline," kinnitab ta.

Telemõnu napib

Majajuht tõdeb, et kurikaelte olme kohta pole põletavaid kaebuseid laekunud. Esikohal on pöördumised seoses vangidele väljastatavate vormielementidega ehk vanglariietusega. Sellele järgnevad mured toidu kvaliteedi ja kogustega. Edasi tulevad hädad telekanalite valiku piiratuse ja tööhõivega seotud teemad. Kõik eeltoodu on karistuse kandjatele nõuetekohaselt tagatud, kuid osa neist ei ole ikkagi pakutavaga rahul.

Vangide omavahelised suhted on Jõksi hinnangul üldjoontes sarnased nagu vabaduses toimetavatel inimestel. Kõik ei suhtle kõigiga ja kõik ei tunnegi kõiki. Mõnel on omavahel usalduslikumad suhted, teistel jällegi vaenulikumad. Kõik sõltuvat inimeste isikuomadustest ja esinevatest väärtustest.

Jõks leiab, et tülideni viivad olmeküsimused, erinevad väärtused ja vähene võime ilma konfliktita arusaamatusi lahendada, samuti tahte puudumine konfliktist väljuda. Kui ühes kambris paiknevad koos halbade omavaheliste suhetega kinnipeetavad, peaksid nad sellest informeerima vanglat, et teave edasi jõuaks. Vangla kuulab ära mõlema jutu ja otsustab, kas on alust ümberpaigutamiseks. „Üldiselt ei ole kinnipeetavatel õigust nõuda konkreetsesse kambrisse või konkreetse isikuga kokku paigutamist. Samas on meie eesmärgiks vägivallatu suhtlus," nendib vanglajuht.

Uuesti türmi

Eestis satub kahtlustatavana ülekuulamisele aasta jooksul pärast vabanemist umbes 34% vangidest. Vangistus ei tähenda aga tänapäeval ainult isiku isoleerimist ühiskonnast. Kinnipidamise alguses selgitatakse igaühe personaalsed kriminaalset käitumist põhjustanud riskid ning vangistuse ajal tegeleb vangla süsteemselt nende maandamisega.

Teiseks on vangistuse tingimused Eestis paremal tasemel kui paljudel kinnipeetavatel enne trellide taha sattumist. Sõltuvusprobleemide küüsis olnud kurikaelte tervislik seisund üldjuhul paraneb. Asutuses puudub ju ligipääs erinevatele meelemürkidele ning peatselt ka tubakale. Oluline arengusuund on vanglast vabanenute majutuskeskused, mis hetkel on kahjuks pälvinud naabrite vastuseisu. Kui inimesel ei ole peale vabanemist kuhugi minna, siis on suur tõenäosus, et ta satub uuesti kuritegelikule teele.

Väga palju Jõks enda sõnul kinnipeetavatega kokku ei puutu ning kõik alal viibijad teda nähtavasti ei tunne. Kinnipeetav peab teadma oma inspektor-kontaktisikut, kelle põhiülesanne on korraldada vangistuse täideviimist, et ta enam uusi kuritegusid ei sooritaks. Kui aga direktor territooriumil liigub, siis tavaliselt ikkagi mõni küsimus olmetingimuste kohta esitatakse. Näiteks avaldatakse arvamust, et telekanaleid näeb vähe. Viimasel ajal on küsitud, kas suitsetamise keeld ikka tuleb.

„Isiklikult olen arvamusel, et teistele olulist kahju tegevad ohtlikud inimesed tuleb ühiskonnast isoleerida ja nendega tuleb tegeleda, et nad uuesti kuritegusid ei sooritaks,” sõnab Jõks lõpetuseks. “Ma arvan, et ilma eelkirjeldatud tegevusteta oleks meie elu oluliselt ebaturvalisem."

 

Vangla arvudes

  • 947 kinnipeetavat (naisi 23, mehi 924)
  • Enim karistatuid narkootikumidega seotud süütegude eest
  • Teenistuses 393 inimest (naisi 230, mehi 163)
  • Vanglaametnikke 230 (naisi 90, mehi 140)
  • Vanim valvur 61- ja noorim 19-aastane
  • Keskmine valvuri tööstaaž 6,5 aastat

Autor: Sten Sang, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 26/03/2018 14:50:31



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.65485906600952