Küsitlus

Kas toetad 15-sentimeetrise muru maksimumpikkuse tühistamist?

Samost ja Ruussaar sülitasid näkku

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

11. märtsil pidasid ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar Vikerraadios maha Tartu teadlasi ja linlasi mõnitava vihavestluse.

Nad alavääristasid professor Marju Lauristini, linnavolikogu ning linlasi, kes seisid vastu Emajõe vesikonda ja linna lähedale plaanitava tselluloositehase ehitamisele. Jäi mulje, et mõlemad ajakirjanikud, kes ei ela ega õpi enam ammu Tartus, igatsevad nõukogudeaegset lihakombinaadi haisu ja reostust tagasi. Nende arusaama kohaselt ei saavat üks korralik hais kedagi häirida, kuna neid see omal ajal ei häirinud. Neil oli ka meelest läinud, kui reostatud oli Emajõgi Nõukogude ajal.

Ajakirjanikud on jätnud tähelepanuta, kui palju on pidanud linn ja teised Emajõe piirkonna omavalitsused tegema tööd, et saavutada Emajõele ja selle vesikonnale praegune seisund. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika raamdirektiivist tulenev veekaitse põhieesmärk on, et kõikide vete hea seisund tulnuks saavutada aastaks 2015. Emajõe ja Peipsi järve seisukord on praegu halb. Vabariik pole seni raamdirektiivi eesmärki saavutanud ja selleni loodetakse jõuda alles aastaks 2027.

Paistis, et saadet tegevad ajakirjanikud ei olnud sellest nõudest midagi kuulnud. Korrutasid, et on vaja teha uuringuid, justkui tselluloositehase käikulaskmisega saaks Emajõe vee puhtamaks muuta. Halb oli kuulata, kuidas kaks ajakirjanikku millelegi tuginemata mõnitasid isegi professor Lauristini argumenteeritud väljaütlemisi. 

Näis, et Samost ja Ruussaar kasutasid neile omistatud ajakirjanikunimetust ühepoolselt Est-For Investi tegevuse õigustamiseks ja reklaamimiseks justkui saaksid ise sellest tegevusest mingil moel varjatult tulu. Eksitavalt väitsid nad, et kui tselluloositehast ei tule, siis linn justkui hääbuks, elanikke jääks vähemaks, keegi ei investeeriks Tartusse ja nagu poleks lootust teiste ettevõtete tulekuks. Ometi on olukord täielikult vastupidine.

Teadlased on erapooletult selgitanud, et praktiliselt selline megatselluloositehas ei saa olla reostusevaba ning ei sobi suhteliselt väikese territooriumiga Eestisse. Tuhanded tartlased on kogunud infot tselluloositehase reostusohu kohta ning pannud allkirjad paberile, mis kannab pealkirja „Tartu apell”. Õige oleks riigi eriplaneering tselluloositehase rajamise uurimise kohta piirkonda lõpetada.

Autor: Jüri Laurson (põline tartlane) , toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/03/2018 19:16:36



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.37223386764526