Küsitlus

Millisesse IT-firmasse saadaksid naise tööle?

Ülenurme dissident läheb poldrisaagaga uuele ringile

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kuigi kurikuulsale Ülenurme poldrile õnnetu “elamurajooni” rajamisest on möödas üle kümne aasta, jätkab kunagine vallavanem ja kinnistuomanik Anti Kalvet võitlust omavalitsuse väidetava sigatsemise vastu.

Kalvetil on endiselt hambus Ülenurme valla 2004. aastal kehtestatud detailplaneering, mis nõukaaegsele Aardla poldrile elurajooni kavandas. Polder kujutab endast kuivendussüsteemi, kus maapind ümbritsevaga võrreldes madalamal asub. “Detailplaneeringu algatamisel oleks tulnud läbi viia keskkonnamõjude hindamine,” hurjutas varem isegi vallavanema leiba maitsnud sotsiaaldemokraat Kalvet ka 14 aastat hiljem. “Vajalik oleks olnud hinnang elukeskkonnale siis, kui polder ei tööta.”

Alatult lohku

Paraku ei hakka polder Kaasiku prognooside kohaselt enam ilmaski tööle, sest haruldaste veelindude kaitseks on 15. juulini pumpamine keelatud ning viimati aeti pumpadele hääled sisse 2010. aastal. “Hooldamata kraavid kasvavad kinni ning poldrile tekib madal, roiskuv veteväli,” kirjeldas Kalvet õudset tulevikku. “Kohatu on rääkida sobivast elukeskkonnast.”

Kalveti aastaid kedratud mantra kõlab lihtsalt: endise Ülenurme valla korrumpeerunud juhtkond on heausklikud koduostjad alatult lohku tõmmanud. “Seadusandlus ütleb, et kui omavalitsus ei nõua arendajalt tsentraalsete kommunikatsioonide rajamist, läheb kohustus üle vallale. Enam kui 10 aastaga ei ole vallavalitsus
oma kohustust täitnud,” põrutas ta.

Eksvallavanem ei seisa oma heitlustes üksi. Ka teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu esimees ja kohaliku poliitika entusiast Elle Pütsepp on jõudnud arusaamani, et vald sõlmis arendajaga lepingu, mis krundiostjate huve otseselt kahjustab.

Hõimlaste vandenõu?

“Nüüdseks on ka selge, et pered, kes krundid soetasid, pole maju ehitanud, välja arvatud üks majapidamine, kus inimesed elavad ebanormaalsetes tingimustes,” selgitas Pütsepp. “Teistele aga on tekitatud valla poolt majanduslikku kahju.”

Kalvet ei näe omavalitsuse tegevuse taga mitte lihtsalt käpardlikkust, vaid otsest kelmust. Nimelt algatas detailplaneeringu Varje Kaasik, kauaaegse abivallavanema Haljand Kaasiku õde. “Sisuliselt tegi vallavanem Aivar Aleksejev abivallavanema õele vallarahva rahaga enam kui 100 000-eurose kingituse. Nii nagu ei ole tasuta lõunaid, ei ole ka vastuteeneta rahahunniku kinkimist,” teadis elutark mees rääkida.

Aleksejev 14 aasta tagust teemat üles kiskuda ei soovi – liiati kuna ühinenud Kambja valla volikogu Kalveti vastavasisulise eelnõu sel nädalal tagasi lükkas. “Probleemi ei olegi, küsimus on ühes mehes,” märkis ta napisõnaliselt.

Elu pudeliveega

Kalvet jätkab võitlust usuga, et ühel hetkel õiglus siiski jalule seatakse. On vanahärra ju veendunud, et Eesti omavalitsuste veerandsaja aasta pikkune ajalugu teist nii häbiväärset lugu kui detailplaneeringuga inimestelt peaaegu poole miljoni euro väljapetmine ei tunnegi. “Matta tuli maha unistus oma kodust. Krundid osteti pangalaenu abil, mida makstakse siiani,” kirjeldas ta “Kerkinud on vaid üks maja, kus pole vett ega kanalisatsiooni. Elatakse pudelivee abil.”

Nii nõuabki eksvallajuht, et nii krundi ostuhinnast, inflatsioonist kui moraalsest kahjust koosnev kahju ohvritele hüvitataks. “Inimesed on aru saanud, et neid on petetud,” viitas ta, et lõpuks ometi on vallarahva silmad avanenud. “Sobimatu elukeskkonna tõttu tuleb vallal kinni maksta ka poldrile ehitatud maja."

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/03/2018 11:55:02



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.37369298934937